Süsteemselt toimides saame Eesti majandust energiamajanduse abil kasvatada umbes miljardi euro võrra aastas võrreldes senise käitumismalliga, kirjutab Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna juht Peep Siitam.

- Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna juht Peep Siitam.
- Foto: Arengufond
Seni oleme energiamajanduses käitunud kasulikele suundumustele lausa vastupidiselt, eelkõige transpordisektoris ja kohalike kütuste tootmises.
Uutmoodi lähenedes tuleb transpordi- ja kütusemajanduses raha riigist väljatassimine asendada säästlikuma tarbimiskäitumise ja kütuste tootmisega Eestis. Elamumajanduse puhul on vaja mõista, et suurim kasusaaja energiasäästutegevuste toetamisest on maksumaksja ning suurim kasu väljendub tervisekulutuste vähenemises ja töövõime paranemises. Soojusmajanduse ümberkorraldumine on turumahu vähenemise tõttu objektiivne paratamatus. Elektrimajanduses tuleb silmas pidada, et lisaks varustuskindluse tagamisele on tegu ka majandust mõjutava ning looduskeskkonda oluliselt kasutava tegevusega.
Eesti haldusjuhtimise nõrkuse tõttu kukuvad head algatused pahatihti maha, sest ettevõtjad ei suuda kogu väärtusahelat ise kokku panna ning riigi puhul pole konkreetset osapoolt, kes asjaga tegeleks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Energiamajanduse Eesti majandust toetav tulevik on võimalik vaid avaliku ja erasektori tihedas koostöös. Seejuures on soovitud tulemuste saavutamise eelduseks toimiva ja olulisi osapooli siduva konsortsiumilepingu sõlmimine ning sellele vajalike mandaatide andmine.
Peep Siitam esineb ka 20. novembril peetaval V Energia aastakonverentsil.
Seotud lood
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale