Ülle Ernits: Eesti vajab rohkem rakenduskõrgharidust, mitte vähem
Aasta-aastalt aina tõsisemalt lahti rulluvat tööjõukriisi ei ole võimalik lahendada ilma tugevate rakenduskõrgkoolideta. Rakenduskõrghariduse rahastuse külmutamisel spetsialistide defitsiit vaid süveneb, kirjutab Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor ja Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees Ülle Ernits.
Meie haridus on paljude näidikute alusel nagu hea vein, aga millegipärast ootame ikka, et see tuuakse lauale nagu tasuta veekann söögikohas, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eesti turg on väike ning sobiva kvalifikatsiooniga töötajate koolitamisel riiklikule haridussüsteemile lootma jääda ei saa, seepärast tuleb ise lahendus leida. Eesti Keevitusühingu juht Liisi Särglep kirjeldab kogemusi, mida ta sai esimest keevitusinseneride kursust korraldades.
Lööme küll edukalt läbi 30 eksporditurul, kuid seisame silmitsi pideva vajadusega leida tarvilike oskuste ja taustaga insenere. Tulevikku vaadates on just selle probleemi lahendamine ettevõtte targa kasvu seisukohast tähtis, kirjutab hiljuti Eesti aasta ettevõtteks valitud Baltic Workboatsi tehase juht Erik Aleksejev.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.