Poliitika suuna ebakindlus on risk, mis võib mõjutada metsamajanduse investeeringuid rohkem kui ükski puiduhinna kõikumine, kirjutab teemaveebi Tööstusuudised toimetaja Toomas Kelt Infopanga metsatööstuse konkurentsiraportis.
Mitu tunnustust saanud Eesti Maaülikooli metsateadlase Reimo Lutteri sõnul oleks õiglane, et kui me tahame eraomandis oleval maal looduskaitset, peame olema valmis selle eest maksma.
Metsanduses alustanud Margo Klaasmägi teekond aasta põllumehe tiitlini on pikk ja põnev lugu, mille jooksul ehitas mees koos kamraadidega üles mitu ettevõtet, mis on koondatud Artiston Grupi alla.
Baltikumis tuli rootslaste otsuse tõttu müüki nii palju metsa, et kohalikel ei hakka hammas peale. Nüüd käivad jutud, et metsa vastu tunneb huvi Google ja mõned Hiina ärimehed, samal ajal kaalub Lätis riik koos erasektoriga spetsiaalse ühisettevõtte asutamist, et mets enda kätte saada.
Eestist lahkuv Rootsi metsakontsern saatis kohalikele suurfirmadele pakkumise osta enneolematu hulga metsa. Suuremate erametsaomanike seas leidus kohe neid, kes on valmis ostmist tõsiselt kaaluma.
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.