Tööandjate keskliit tümitab kliimaseaduse vastuvõtmiseks ajaga võidu jooksvat ministeeriumi, aga kirjutab igal juhul võidu enda nimele. Ilus see ei ole, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Karmen Laur.
Valitsusest valitsusse toppama jäänud kliimaseadusele seisab häälekalt vastu tööandjate keskliit, kelle nõudmist nimetavad teised seadust koostanud liidud ebamõistlikuks ja hämamiseks.
Suurettevõtteid ja majandusharuliite esindav tööandjate keskliit kutsus kokku volikogu, kus leiti, et liit ei toeta kliimaseaduse edasist menetlemist praegusel kujul ja soovitab valitsusel seadusest loobuda.
Tööandjate keskliidu arvamus, et kliimaseadus ei anna ettevõtjatele selgust, ei päde, sest seaduseta pole poliitilistel sõnumitel kaalu, kirjutab rohetehnoloogia liidu juht Kädi Ristkok.
Reformierakond ja Eesti 200 lubasid riigikogu valimiste eel, et kehtestavad võimule saades kliimaseaduse. Nüüd kahekesi riiki tüürides jäetakse kliimaseaduse eelnõu aga sahtlisse. Poolteist aastat pingutusi siiski luhta ei lähe, lubavad asjaosalised.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.