Tühjenev Eesti. Rõtovi meeleheide

Olukorraga võiks rahul vaid siis, kui muud majanduskasvu tegurid kasvaksid rahvastiku kahanemise arvelt endisega võrreldes topelt. Ent nii tööviljakuse, tehnoloogilise progressi kui ka kapitali kogunemisega on Eestis nii nagu on. Vähemalt tööjõu produktiivsuse osas on Eesti pigem paigal seisnud kui mitte taandarenenud. Kuid näiteks presidendi sõnavõttudest jääb mulje, et muretsemiseks pole suurt põhjust.

Enamik majanduskasvu mudeleid sisaldab ühe tegurina rahvastikku või tööjõu suurust. See on loogiline – mida rohkem on töötegijaid ja tarbijaid, seda suurem majandus.

Kuigi (noorte) väljaränne on just viimasel ajal hoogustunud ning keskmine eluiga hoiatavalt üle keskea, ei ole Eesti kõige lootusetum juhtum. Hoopis Bulgaaria olevat maailmas kõige kiiremini vananeva rahvastikuga maa. Bulgaaria rahvastikupüramiid näeb aastal 2050 välja nagu seeneke, millel on lai kellukjas kübar ning väheldase rõngaga alt pisut ahenev jalg!

Maailmapanka pani erakordselt kiire elanikkonna ja tööjõu vähenemine Bulgaarias uudishimutsema, kuidas see mõjub majandusele ning kuidas siiski ennetada suurimaid riske elanike heaolule. Ehk on Bulgaariale antud soovitusi meilgi kasulik vaagida?

Milliseid Maailmapanga poolt Bulgaariale soovitatud strateegilisi reforme võiks kasvava väljarände all kannatavas Eestiski kaaluda? Sellel teemal arutleb rahvusvahelise arengu spetsialist Marje Aksli tänase Äripäeva paberlehes ilmunud arvamusloos.