Pank nöörib iseseisvaid investoreid: PIKile aktsiate ostul läheb kümnendik kaotsi
Pensioni investeerimiskonto kaudu iseseisvalt oma tuleviku kindlustajate investeerimistootlus ei ole kiita. Põhjuseid võib leida mitu ning oma osa mängivad selles kindlasti ka pankade kõrged teenustasud.
Alates 2001. aasta lõpust on Mari Öö usinalt tasunud oma pensioni kolmanda samba kindlustusmakseid, uskudes, et see aitab tal kindlustada oma tulevikku. Kuid aastate möödudes on tema lootused hajunud nagu tuuleiil.
Kui investeerimise eesmärk on kindlustada endale pensionipõlveks finantsiliselt turvaline elu, võib pensionile mineku eel pakkuda üleminek aktsiatest võlakirjadesse head kaitset turu äkiliste liikumiste vastu. Ajaloolised andmed näitavad, kas ja mis ajahetkel on mõistlik see liigutus ära teha.
2021. aasta pensionireformiga tutvustati pensioni investeerimiskontot (PIK), mis andis Eesti pensionikogujatele enneolematu võimaluse ise hallata oma pensionivara. Kuigi uus valik pakkus isiklikku kontrolli oma pensionisäästude üle ja potentsiaalselt suurendada tootlust, näitavad andmed, et tegelikkuses on vähe aktiivsed kasutajaid ning nendegi isetehtud tootlus miinuses.
Investeerimiseksperdid kipuvad rõhutama investeerimisperioodi pikkust kui hea tootluse teenimise alustala liitintressi mõjul. Tegelikult, kui investor soovib vähendada oma kahjumi saamise riski, on aeg tema suurim sõber, näitab analüüs.
Tallinna kesklinnas asuv endine kohtuhoone aadressil Liivalaia tn 24 on jõudnud turule ning Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) on otsimas sellele uut omanikku.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.