- OMX Baltic−0,06%314,55
- OMX Riga0,5%948,72
- OMX Tallinn−0,26%2 144,84
- OMX Vilnius0,05%1 507,35
- S&P 5000,32%7 677,28
- DOW 300,3%53 577,4
- Nasdaq 0,66%26 151,3
- FTSE 1000,29%10 886,16
- Nikkei 2250,5%65 856,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,73
- OMX Baltic−0,06%314,55
- OMX Riga0,5%948,72
- OMX Tallinn−0,26%2 144,84
- OMX Vilnius0,05%1 507,35
- S&P 5000,32%7 677,28
- DOW 300,3%53 577,4
- Nasdaq 0,66%26 151,3
- FTSE 1000,29%10 886,16
- Nikkei 2250,5%65 856,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,73
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Parteisõdurite valitsus
Reformierakond sai seitsme ministri koha, kuid ametisse ei tundu minevat ühtegi sellist, kes vaimustaks avalikku ruumi ühiskondlikult teravama närviga. Pigem vastupidi.
Eelmisel aastal ametisse nimetatud Anne Sulling ja Maris Lauri tundusid ametissenimetamise hetkel poliitiliselt kogenematud, kuid erialaselt spetsialistid. Valija kiitis nende töö tulemust, andes Sullingule 4197 häält ja Laurile 4019 häält. Mõlemad said erialasele kogemusele juurde poliitilist pagasit.
Nende asemel pürgivad aga uude valitsusse näiteks Kristen Michal, kes sai küll samaväärse koguse rahvatoetust, kuid meenub paljudele nn sularahaskandaaliga, ja taas Keit Pentus-Rosimannus, kes on pikalt keerelnud niinimetatud Autorollo-skandaalis. Nii Michali kui ka Pentus-Rosimannuse CVd iseloomustab peamiselt poliitiline kogemus. Mingi teise valdkonna reaalset töökogemust silma ei torka.
Uus tulija
Michali ja Pentus-Rosimannuse kõrval püüavad Reformierakonnast ministritooli ka Taavi Rõivas ja Hanno Pevkur, kes on poliitikas juba täiskasvanuea esimestest aastatest. Uue nimena üritatakse lavale tuua Arto Aasa kui partei kasvandikku – tragilt erakonna seest arenenud poliitikut, kes on juhtinud riigikogu majanduskomisjoni, kuid pole erilise erialase töökogemusega.
Kuigi kaitseministri portfelli Reformierakond ei saanud, oli neil sellele kohale vähemalt rahva hinnangul hea kandidaat: kaitseväe endine juht Ants Laaneots, keda usaldab ligi 6000 kodanikku. Ju oravad ei pidanud erukindralit piisavalt pädevaks, et talle ministrikohta võidelda.
Sarnaselt Reformierakonnaga on käitunud sotsid ja IRL, kes läkitasid enda parimatena võitlusse pigem ustavad poliitikud kui valdkonnaasjatundjad.
SDE tahab ministrina näha puhtalt poliitilise karjääriga iseloomustatavat Rannar Vassiljevit. Erakonnakaaslane Indrek Saar tundub aga kultuuriministriks sobiv kandidaat, sest on olnud varem näitleja ning samas valdkonnas mitme organisatsiooni juht, nõunik või nõukogulane. Erakonda astus ta kaks aastat pärast Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli lõpetamist, 1998. aastal.
IRL sammub sama rada
IRLi kandidaat Margus Tsahkna pole peale poliitika jõudnud midagi erialast teha. Mees on õppinud usuteadust ja rahvusvahelist õigust, kuid liitus poliitikaga juba 23aastasena.
Tsahknast kauem pidas nn päris maailmas vastu Sven Sester, kes tuli ametlikult poliitikasse umbes 30aastasena. Erinevalt Tsahknast on Sesteril ette näidata rohkem kogemust ettevõtluses, kuid tedagi on erakond nüüd otsustanud pikaajalise liikmelisuse eest premeerida ministriametiga. Kui karmikäelise rahandusministrina Sester hakkama saab, jääb muidugi igaühe enda otsustada.
Hetkel kuum
Erialaoskus on tähtsam
Ühes on Taavi Rõivasel õigus: Reformierakond on uues valitsuses suure poliitilise kogemusega meeskond. Kahjuks tuleb vaadata mündi teist poolt, mis kerkib esile noorte ministrite puhul: neil ei ole sellist töökogemust, mis aitaks paremini mõista igapäevaelu, mida riigijuhid peavad vastavalt olukorrale aitama hoida või parandada.
Sullingu ja Lauri näitel saab öelda, et väikese või pea olematu poliitilise kogemusega, ent samas erialase oskusega minister võinuks vabalt oma tööd edasi teha. Rahvas usaldab.
Seotud lood
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele