Suurem riigivõlg - võimalus Eestile

Langetades tööjõukulusid ja kinnisvarahindasid, kuid säilitades efektiivsuse, suutis Eesti täita kõik Maastrichti kriteeriumid ja liituda euroga.Arvan, et praegu, kui euro on kasutusele võetud, on majanduse parandamiseks tark suurendada veidi riigivõlga.

Eestil on väga väike SKP, mistõttu on ohtlik omada suurt riigivõlga, eriti kui inflatsioon hakkab kasvama. Kuid Eesti võla ja SKP suhe on Euroopa madalaim ja see on võimalus, mida on hea kasutada just nüüd, toetamaks kohalikku pikaajalist arengut.

Kui Eesti emiteeriks võlakirjad eurodes ja pakuks investoritele huvipakkuvat tulukust, oleks neid rahvusvahelisel rahaturul kerge müüa – Eestil on hea reiting ja madal võlatase. Arvestades, et Euroopa riikide keskmine võlatase on umbes 70% SKPst, võiks Eesti jätkusuutlik tase olla 40% SKPst.

Kasutades saadud raha selleks, et finantseerida mõistlikku plaani riigi taristu arendamiseks, langeb töötuse tase ja suureneb Eesti konkurentsivõime, mis meelitab ligi pikaajalisi välisinvesteeringuid. Selline riigiinvesteering parandaks oluliselt kodanike ja riigi jõukust, luues palju uusi töökohti. Uutelt töökohtadelt makstud maksudest, uutest ettevõtetest ja tarbijatest piisab, et katta riigivõla intressimaksed.