Muinasjutt tublidest sakslastest ja laiskadest manjaana-meestest on eksitav, kirjutab SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.
Poliitilise mugavusega kokkuklopsitud majandus- ja rahaliit tekitas märkimisväärseid moonutusi nii euro-ala reaalintressides kui ka valuutakurssides ning kättejõudnud kohtupäev on paljuski pikemaajaliste pingete väljendusvorm, milles nii armastusväärsena tunduvad sakslased pole sugugi puhtad poisid. Ühisraha tehti pigem lähtudes poliitilisest soovmõtlemisest kui objektiivsest majanduslikust paratamatusest ning sakslased osutusid selliste valikute tõttu suurimaks võitjaks.
Sakslaste enesele vastu rindu tagumine ning jutt, kuidas nemad on teinud kõik õigesti ja teised kõik valesti ning nüüd peaks justkui maksma, on õigustatud vaid juhul, kui leiame, et teistele mütsi põlvini pähetõmbamine ja seejärel ise plehkupanemine käib ühise majandusruumi ja rahaliidu vankumatute põhimõtete juurde. Sakslastel on aeg hakata tunnistama, et nemad on oma märkimisväärse kasu valuutaeksperimendist nimega euro sisse kasseerinud.
Pikemalt loe tänasest Äripäevast.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Sisuturunduse saates vestleb Hando Sinisalu Roberts Idelsonsiga, kes on Signet Banki – ühe Läti silmapaistvama finantsasutuse – tegevjuht. Erinevalt traditsioonilistest jaepankadest keskendub Signet Bank ettevõtete pangandusele, investeerimispangandusele ja väikese ning keskmise suurusega ettevõtete finantseerimislahendustele, teenindades samal ajal fintech-sektorit oma tütarettevõtte Magnetic Bank kaudu.