Riigi käes olevad andmed peaks olema avalikud ja kättesaadavad eelkõige seetõttu, et pole olemas ühte kindlat tõde, on erinevate inimeste tõlgendused, kirjutab Infovara OÜ juhtivkonsultant Andres Kukke neljapäevases Äripäevas.
Et saada “tõe märklauale” kas või üldjoontes pihta, ei piisa ühe või paari inimese tõlgendusest. Tulemused on märksa paremad, kui andmeid vaatlevad paljud inimesed, selmet hoida neid ainult väikese seltskonna käsutuses. Mida rohkem osalisi kaasata, seda suurem on võimalus näha erinevaid seoseid, saada erinevaid tõlgendusi ning seeläbi ka tõelähedasemad järeldused ja otsused. See on nagu küsides inimeselt tema vanust – üks võimalik vastus on kronoloogiline number, aga on ka bioloogiline vanus või kuidas inimese ise ennast hingelt tunneb. Need on kõik ühe numbri erinevad tõlgendused ning tõesed omast seisukohast ja olulised näiteks tuleviku planeerimisel. Andmete avalikustamine toob juurde rohkem silmapaare, annab enam vaatenurki ja loob uusi seoseid.
Mida põhjustab infomonopol? Kuidas tekib andmetest informatsioon? Mis võimalusi pakub avalik info targemate teenuste tekkeks? Loe neljapäevasest Äripäevast.
Seotud lood
Soolestiku mikrobioomist räägitakse üha enam nii teaduses kui ka apteegipraktikas. Uuringud on näidanud, et seedetraktis elavate mikroorganismide kooslus on seotud normaalse seedimise, organismi üldise heaolu ja immuunsüsteemi regulatsiooniga. Eesti proviisorid on võtnud mikrobioomi toetamisel fookusesse biokile vormis bakterikultuurid.