Küberkurjategijad suudavad väga hästi tunnetada piiri, kui palju oleksid ettevõtted nõus maksma lunavararünnaku lõpetamise eest, selgus saatest "Tehnoloogiakompass". Keskmiselt on see summa 5% ettevõtte aastasest müügitulust.

- USA energiafirma Colonial Pipeline sattus mais küberrünnaku alla, mistõttu ei jõudnud tanklatesse enam piisavalt kütust peale. Väidetavalt maksis firma rünnaku lõpetamise eest 5 miljonit dollarit. Selle üle on olnud tuline debatt, kas häkkeritele tuleks maksta või mitte.
- Foto: AFP/Scanpix
Küberturvalisusest tuli saates juttu ajendatult septembri keskel toimunud Põhjamaade ja Baltikumi ühest suurimast küberturvalisuse konverentsist Security Summit. Üritusel esinesid mitmed küberturbeeksperdid, näiteks Nokia endine nõukogu esimees ja Soome küberturbefirma F-Secure asutaja Risto Siilasmaa.
Milliseid olulisi ja põnevaid mõtteid konverentsil räägiti, vahendasid saates "Tehnoloogiakompass" infoturbe ettevõtte Cybers küberturbe keskuse juht Jürgen Erm ning Telia ärikliendi üksuse juht Holger Haljand. Saadet juhtis Priit Pokk.
Saadet toetab Telia.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.