Miks ei avalikusta ettevõtted küberrünnaku alla sattumist?
Vaid väike osa küberrünnaku alla sattunud Eesti ettevõtteist annab sellest avalikult teada oma klientidele, partneritele või riigi infosüsteemi ametile (RIA). "Äritehnoloogia saates" arutletakse, millest on valehäbi tingitud ja mida see võib kaasa tuua.
RIA infoturbeintsidentide käsitlemise osakonna ehk CERT-EE juht Tõnu Tammer.
Foto: LIIS TREIMANN
Millist abi saab RIA anda küberrünnaku alla sattunud ettevõttele? Kui palju tegelevad Eesti ettevõtted küberturbe teemal ennetamise ning kuivõrd tagajärgede likvideerimisega? Neil teemadel räägivad RIA infoturbeintsidentide käsitlemise osakonna ehk CERT-EE juht Tõnu Tammer ja Elisa ärikliendi IT-teenuste valdkonna juht Tarmo Linnamägi. Saadet juhib Indrek Kald.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.