Õpetaja peab olema rahatarkuse levitamisel enesekindel
Rahatarkust õpetatakse koolis liiga vähe, aga probleemi lahendamiseks tuleb kõigepealt õpetajad rahatargaks koolitada, etneil endalgi oleks rahaasjades enesekindlus, tõdesid rahandusministeeriumi rahatarkuse spetsialist Bret Klemm ja õpetaja ning koolitaja Signe Kiisk.
Klemm selgitas Äripäeva raadio hommikuprogrammis, mida õpetajatele suunatud rahatarkuse programm endast kujutab ning programmis osalenud Kiisk tõi näiteid, kuidas rahatarkust saab iga õppeainega siduda.
Eestis on küll õpetajatest suur puudus ja isegi ettevõtjad võiksid mõelda pedagoogiametile, kuid tuleb arvestada, et õpetamine on keeruline töö ja päris igaüks ei sobi kooli, rääkis Mainori juht Kadi Pärnits.
Juhtusin hiljuti kuulama armastatud näitleja Andrus Vaariku mõtet sellest, kuidas Eesti ei peaks pürgima viie kõige rikkama, vaid kõige targema ja õnnelikuma riigi hulka. Laiendan seda mõtet ja leian, et Eestist võiks saada üks viiest kõige rahatargemast riigist maailmas.
Tallinna Hoiu-laenuühistu juhatuse esinaine Annely Ojamets soovitab praegustel keerulistel aegadel säilitada ka rahaasjades selge pea ja külm närv ning mitte võtta ette mõtlematuid otsuseid. Võib vist väita, et ärevad ajad on muutnud ka Eesti inimeste rahaotsuseid – müüakse aktsiaid ja ostetakse kulda. Kuidas on maailmas toimuvad sündmused mõjutanud Tallinna Hoiu-laenuühistut?
Eestis räägitakse üha enam inseneride nappusest, kuid probleemi juured ulatuvad palju kaugemale kui kõrgkoolidesse. Saatesarja "Ettevõtlik Tallinn" uues saates räägitakse sellest, miks lapse loomulikku uudishimu ei tohiks varakult maha suruda, kuidas teadus- ja inseneeriahuvi kujuneb ning millist rolli mängivad selles õpetajad, lapsevanemad ja huviharidus.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.