Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni idee strateegilisest autonoomiast on kannustatud soovist Euroopa Liidu tööstust taas konkurentsivõimeliseks teha, ütles "Globaalse pilgu" saates Prantsusmaa asjatundja Vootele Päi.

- Vootele Päi sõnul taotleb Emmanuel Macroni poliitika midagi märksa enamat kui veini ja juustu müümist — Euroopa tööstuse konkurentsivõime taastamist.
- Foto: AFP/Scapix
"See on ka otseselt Eesti huvi, et Euroopa oleks võimekam. Ja see on ka lähenevate europarlamendi valimiste üks keskseid teemasid sisuliselt kõigil poliitilistel jõududel," ütles Päi.
Euroopa Liidu kaitsealgatus on üks sellistest projektidest, mis hõlmaks üksmeele leidmisel ka ühise laenu võtmist. Kaitsealgatuse puhul lausa 100 miljardi euro suurust kohustust.
"Prantslastel on selge visioon, et kui Euroopa võtab selle laenu – ja me teame: kui laenu võtad, siis võiksid selle investeeringuteks võtta, et see raha tagasi tooks –, on ainuloogiline, et see toetaks kohapealset kaitsetööstust, nii töökohtade kui ka tööstuse mõttes. Kaitsetööstuse tarneahel on kohutavalt suur. Prantsusmaal pannakse mingid raketid lõpuks kokku, aga võib-olla osa asju tehakse siin Eestis," selgitas Päi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Ebaloogiline oleks võtta kohustusi või laene selleks, et osta tehnoloogiat väljast ja toetada sellega USA, Iisraeli, Lõuna-Korea või Türgi tööstust."
"Mis me siin Euroopas siis teeme? Müüme juustu ja veini? Ja siis ostame selle eest ameeriklastelt rakette või?"
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Liidu kaitsealgatus avab uue peatüki kogu euroliidu kaitsepoliitikas, ütleb kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm.
Värske “Globaalne briifing”
Peale mürskude ka Lääne sõdurid Ukrainasse? Lisaks: vabariiklaste partei on Trumpi käes, USA tahab Bibist lahti saada ja Venemaa määrab presidenti.
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.