Kahe Saaremaa idufirma lugu ehk kuidas vetikate ja pilliroo abil ükssarvik kasvatada
"Ükssarvikute kasvulava" suvesaadetes rändab saatejuht Tarmo Virki maakondades, uurides, millega tegelevad idufirmad pealinnast eemal. Värskes saates räägime Saaremaa ettevõtjatega, kelle idufirmad kasutavad toorainena pilliroogu ja vetikaid.
Idufirma Vetik asutaja Tanel Ilmjärv räägib saates, et Vetik mõtleb välja uusi viise, kuidas punavetikast kasu saada. Tuntud on vetika kasutamine marmelaadis.
Foto: Äripäev
Eestil on pikas perspektiivis suur võimalus kasvatada vetikatest suur majandussektor, kuid stardikiirenduseks oleks mõistlik ka riigi poolt sektorit toetada, rääkis vetikatest väetist arendava Vetiku asutaja Tanel Ilmjärv.
Sutu on tuntuks saanud kui Saaremaa pillirookõrte tootja, aga idufirmaks on ettevõtte kasvamas jätkusuutliku materjali valmistajana. Materjal sünnib pilliroo tootmisel sündivatest jäätmetest.
Kuidas idufirmadel läheb ja millised on nende ambitsioonid ning plaanid, seda saab lähemalt kuulata saatest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saate külalisteks on Sutu asutaja Ailet Õis-Saar ja Vetiku asutaja Tanel Ilmjärv, saadet juhib Tarmo Virki.
Kui Ilusbike kandideeris Prototroni kiirendisse, oli neil kaenlas papist ratas – kuu ajaga ehitati elektriratas. Miks see nii kaua aega võttis, sellest räägime rattafirma kaasasutaja Rico Jaaniperega.
Kuigi Eesti süvatehnoloogia sektor kasvab jõudsalt ja eelmisel aastal kogusid üle poole Eesti idufirmade investeeringutest just teadusmahukad ettevõtted, piiravad sektori kasvu mitmed tegurid.
Hoolimata investeeringute kukkumisest neli korda väiksemaks eelmisel aastal sai Allan Martinsoni sõnul start-up-sektor paremini hakkama, kui kardeti, ja tehnoloogiaoptimist vaatas “Ükssarvikute kasvulava” saates 2024. aastasse lootusrikkalt.
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.