- OMX Baltic−0,18%308,39
- OMX Riga0,24%907,83
- OMX Tallinn−0,24%2 100,05
- OMX Vilnius−0,08%1 470,66
- S&P 500−0,31%7 480,22
- DOW 30−1,12%52 330,29
- Nasdaq 0,05%25 832
- FTSE 100−1,66%10 489,04
- Nikkei 225−2,11%66 819,05
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%87,75
- OMX Baltic−0,18%308,39
- OMX Riga0,24%907,83
- OMX Tallinn−0,24%2 100,05
- OMX Vilnius−0,08%1 470,66
- S&P 500−0,31%7 480,22
- DOW 30−1,12%52 330,29
- Nasdaq 0,05%25 832
- FTSE 100−1,66%10 489,04
- Nikkei 225−2,11%66 819,05
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%87,75
“Midagi peab põhimõtteliselt muutuma. Kas krahh toimub nüüd või tuleb viie aasta pärast – toimub see igal juhul, sest tooret enam nii palju metsas ei ole, kui on tarvis,” rääkis Tiit Maran Äripäeva raadio saates “Kestlikul kursil”.
Maran kummutas levinud arusaama, nagu metsaseadus paneks paika, et metsamaast 70% peaks jääma majandamiseks ja 30% kaitse alla. Kaitsealust osakaalu arvestatakse hoopis kogu maismaast ja merest, mitte pelgalt metsamaast, selgitas ta.
Ka majandatava metsa protsendi või lubatud hektarite määramine ei anna Marani sõnutsi tööstusele ihatud selgust. “Nad on stabiilsuse ise ära kaotanud üleraiega. Kogu aeg on metsatööstusele tehtud järeleandmisi,” rääkis ta.
Maran hindas saates ka riigikogu liikmete hoiakuid. “Mulle tundub, et on osa, kes on metsatööstusega samas jutumaneeris. Neid on ikka päris palju.”
Samuti kõrvutas ta viimast kolme kliima- ja keskkonnaministrit ning avab, miks on praeguses peaministris ja endises kliimaministris Kristen Michalis sügavalt pettunud.
Saates jagas Maran veel muljeid Ene-Liis Semperi metsateemalisest kontsertetendusest ja Maalehe metsatööstuse lobi artiklisarjast. Samuti avas ta, kui palju on tundnud oma töös tööstuse või looduskaitse survet.
Saadet juhtis Karmen Laur.
Seotud lood
Rootsi-Soome metsandus- ja puidutööstuskontserni Stora Enso homme Helsingis toimuvale aktsionäride koosolekule läheb Lääne-Virumaa üks jõukamaid ettevõtjaid Tarmo Noodla siiani vastuseta jäänud küsimusega, miks ta lükati parima hinna pakkujana vahetult enne Näpi saeveski ostutehingu sõlmimist kõrvale olukorras, kus kõik ülejäänud tehingu tingimused olid samad.
Valitsus plaanib suurendada majandusmetsa pindala 70 protsendini kogu metsamaast, mis lubaks täiendavalt raiuda enam kui kahe Tallinna suuruse ala. Kuidas praktikas piirist kinni pidada ja kas majandamine tuleb kaitsealuse metsa arvel, pole veel selge.
Värske saade “Mets ja majandus” koondab lõike vestlustest ettevõtjate, teadlaste, panganduse ja keskkonnaorganisatsiooni esindajatega, kes kõik avavad Eesti puidusektori tulevikku oma vaatenurgast.
Soolestiku mikrobioomist räägitakse üha enam nii teaduses kui ka apteegipraktikas. Uuringud on näidanud, et seedetraktis elavate mikroorganismide kooslus on seotud normaalse seedimise, organismi üldise heaolu ja immuunsüsteemi regulatsiooniga. Eesti proviisorid on võtnud mikrobioomi toetamisel fookusesse biokile vormis bakterikultuurid.
Enimloetud
1
Hasartmängusõltuvusest on kuluaarides räägitud
2
3
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Hasartmängusõltuvusest on kuluaarides räägitud
Hasartmängusõltuvusest on kuluaarides räägitud
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Jürgen Ligi: tulemus on kasutu
Hasartmängusõltuvusest on kuluaarides räägitud
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele