Koolitaja: rahvusvahelise meeskonna juhtimises peituvad lõksud
On ohtlik eeldus, et rahvusvahelise hajustiimiga töötades piisab keskpärasest keeleoskusest ja headest juhtimiskompetentsidest, leiab kogenud coach ja koolitaja Martina Põldvere.
Coach ja koolitaja Martina Põldvere jagab muu hulgas nõkse, kuidas rahvusvahelist tiimi paremini juhtida.
Foto: Erakogu
Martina Põldvere selgitab saates “Äripäeva juhtimiskool” lõkse ja nõkse, mis tegelikult mängivad rahvusvaheliste tiimide juhtimises ja koostöös olulist rolli.
Juttu tuleb kultuurilisest intelligentsusest, sotsiaalsest liimist, vaike-eelduste dokumenteerimisest, kultuurikaardist ja paljust muust huvitavast.
Saame ka teada, et mõnes kultuuris võib sõna “jah” tähendada hoopis midagi muud kui nõusolekut.
Et alustavad või uues valdkonnas tegutsema hakkavad juhid saaksid ämbreid vältida ning edu saavutada, tasub kasutusele võtta väike nipiarsenal. Sinna võiks kuuluda ka bragdoc, räägivad saates Transferwise’i taustaga juhid.
Psühholoogi ja kogenud koolitaja Aira Tammemäe sõnutsi tasub suhtlemispsühholoogiat õppida ning enda kiikse ja trigger’eid analüüsida kõigil, eriti aga neil, kelle igapäevatöö on seotud suhtlemisega.
Finantskoolitaja Margus Tinits toonitab, et juhtimises on kõige ohtlikum see, kui sa ei tea, mida sa ei tea. Karmide äriõppetundide ennetamiseks peab juht oskama erinevaid aruandeid lugeda ja tervikut süsteemselt näha.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.