Kuidas kaks Raivot juhuslikult kõige popimat autot müüma hakkasid
Toyota on maailma populaarseim automark, mis läheb igal pool kaubaks nagu soe rosinatega sai. Ainult et kui ühessamas Mustamäe kortermaja püstakus elanud Raivod 1990. aastate alguses päevatöö kõrvalt Toyotate müügi- ja teenindusvõrgule aluse panid, siis polnud neil sellest aimugi.
Raivo Aavisto (vasakul) ja Raivo Kütt 1998. aastal tollase Toyota Corollaga, mida rahvasuu kutsus punnsilm-Corollaks.
Foto: Raul Mee
Jutt käib Amservist ning selle omanikest Raivo Aavistost ja Raivo Kütist. Kolmapäeval avas Amserv Tallinna lennujaama lähistel uue autokeskuse, mis on ettevõtte peremeeste teada Põhjamaade suurim.
Toyota-uks avanes meestele pöördelistel aegadel tänu sellele, et Raivo Aavisto töötas valuutapoode pidanud ühisettevõtte Amerest Trading tegevjuhina. Ameresti üks hankijatest oli Jaapani konglomeraat Sumitomo, kes tarnis Eestisse telereid ja videomakke, ent omas ühtlasi õigust eksportida siia piirkonda Toyota autosid.
Kui 10 sõidukist koosnenud esimene partii sai Aavisto eestvedamisel müüdud veel enne, kui masinad Eestisse jõudsid, tegi Sumitomo talle juba ettepaneku hakatagi selle äriga tegelema. Mispeale Aavisto läks ja koputas 1991. aasta jõulude ajal naabrimehe ja sõbra Raivo Küti uksele ning uuris, et mis oleks, kui…
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seejuures tunnistavad mõlemad Raivod tagantjärele, et Toyota juhtivast positsioonist automaailmas nad tol hetkel ei teadnud – see selgus nende jaoks asjade edenedes. Infot oli ju tollal jätkuvalt väga vähe, nendib Aavisto. Toyota polnud toona veel ka päris nii suur ja võimas, Amserv on kasvanud koos autotootjaga, märgib Kütt.
Toyota on Eestiski enimmüüdud uus auto.
Aavisto ja Kütt kolmapäeval koos autoralli maailmameistri Ott Tänakuga, kes on Amservi uue suure keskuse hoone omanik.
Foto: Liis Treimann
Lähemalt saab kuulata Äripäeva raadio autosaatest “Autojutud”. Lisaks Amservi sünniloole räägivad Raivo Kütt ja Raivo Aavisto kauboikapitalismi aastatest, mil mõlemad neist kandsid relva. Samuti autoäris tehtud otsustavatest valikutest ja läbitud kriisidest, Toyota müüja argipäevast ning uuest keskusest.
Iseseisvuse taastanud puruvaeses Eestis tegutsesid paljude Lääne automarkide esindused. Edasi viis toona üksnes siinsete kaupmeeste muljetavaldav leidlikkus ja visadus, töö esinduses oli aga pöörane, kinnitab 1992. aastast saati uute autode äris sees olnud Jussi Pärnpuu.
Autoturg kukkus mullu kolinal: müük langes järsult ja kasumisse jäid vaid need, kes kulud kiiresti koomale tõmbasid. Müüjad kardavad, et valimiste eel paisuv automaksudebatt peletab ostjaid veelgi eemale.
1990. aastate Eesti autokultuurist on valminud täispikk dokumentaalfilm “Kadunud unistus”, mis peegeldab režissöör Sergei Zjuganovi sõnul tollast vastuolulist aega laiemalt.
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.