Satelliidipildid näitavad ilustamata reaalajas, kuidas on loodus sõjas hävinenud ja kui palju jääb metsa vähemaks, rääkis kaugseirefirma Kappazeta juht.

- “Kaugseire tõeline potentsiaal tuleb välja nendes riikides, kus pindala on meeletult suur ja tulekahjud tohutud, näiteks Austraalias, Kanadas ja USAs,” ütles kaugseire- ja kosmosetehnoloogia ettevõtte Kappazeta tegevjuht Martin Jüssi.
- Foto: AFP/Scanpix
Põllumajanduses ja metsanduses kasutatakse aina rohkem satelliidipilte, mis näitavad eriti hästi ära, kus on tulekahju, üleujutused või tormimurrud.
"Tihti on ka poliitilisi põhjuseid, miks mingeid andmehulkasid ei vaadata või ei eelistata, sest satelliidiandmed on halastamatult ausad,” tõdes kaugseire- ja kosmosetehnoloogiaettevõtte
Kappazeta tegevjuht Martin Jüssi saates "Kestlikul kursil".
Jüssi tõi heaks näiteks Amazonase vihmametsa märgatava vähenemise 1970. aastatest. “Kaugseire tõeline potentsiaal tuleb välja nendes riikides, kus pindala on meeletult suur ja tulekahjud on tohutud, näiteks Austraalias, Kanadas ja USAs,” lausus ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saates avab Jüssi, kuidas kosmosest tehtud piltide abil on võimalik tuvastada sõjakahjusid ja saata pildid otse rindele. Lisaks on juttu, kuidas Eesti põllumehed satelliidipiltide andmeid kasutavad, kuidas nende abil on ära hoitud sõjategevust ja mis valdkonnad võiksid veel kaugseirest kasu lõigata.
Saadet juhib Karmen Laur.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Lääne-Euroopa ettevõtted nihutavad tööpäevi varasemale või hilisemale ajale, tuumaelektrijaamad piirasid tootmist ja üritusi on ära jäetud.
Euroopat tabanud kuumalaine taustal ütles Eesti sünoptik Taimi Paljak, et alates 1990ndatest on Eestis kuumapäevad ja -lained sagenenud.
Portugalist Eestisse jalgrattaga sõitnud ultrasportlane Rait Ratasepp võitles oma viimasel katsumusel sügava unepuuduse ja kurnatusega, kuid 10minutilised kiiruinakud osutusid piisavaks, et jätkata 5-6 tunniks rattaga sõitmist.
Lühiajaliselt 43 miljardit eurot ehk 0,25% Euroopa Liidu SKPst, aga tänavuste põlengute ja üleujutuste järelmid jäävad meid veel mitmeks aastaks mõjutama ning toovad ühtekokku 126 miljardi euro suuruse kahju.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.