Soovitused pensionireformiks

Mul on hea meel, et Eestis on käivitumas arutelu pensionireformi üle, millele andis oma panuse eelmise nädala Äripäevas ilmunud artikkel, kus tsiteeriti mõningaid minu mõtteid pensionireformi põhimõtete kohta. Selgituseks soovin nüüd täiendada mõningaid artiklis toodud seisukohti.

- Sõltumata sellest, millisele turule pensionifondide vahendid investeeritakse, paigutatakse suurem osa nendest vahenditest tõenäoliselt võlakirjadesse, kinnisvarasse ja kinnistesse ettevõtetesse, mitte noteeritud ettevõtetesse.

- Enamik elanikkonnast, seal hulgas pensionäre soovib tugevat Eesti majandust ning pensionifondide raha Eestisse investeerimisel oleks kasutegur nende jaoks mitmekordne.

- Enamik turuosalistest nõustuks väitega, et investeering Eesti Energia võlakirjadesse on vähem riskantne kui näiteks USA internetifirma Yahoo! aktsiatesse. Teisisõnu, ei tohiks teha lihtsustusi, nagu oleksid investeeringud Eestisse riskantsed ja näiteks Lääne-Euroopasse ning Põhja-Ameerikasse vähem riskantsed.

- Kui Eesti pensionifondide raha hakkavad paigutama rahvusvahelised fondihaldurid, kes haldavad väga suuri summasid, on selle raha Eestisse tagasi investeerimine ebatõenäoline, kui see ei ole just lepinguliselt eelnevalt paika pandud.

- Eesti pensionifondide poolt hallatavate vahendite kaasamist Eesti majanduse tugevdamiseks ja stabiliseerimiseks saab teostada Eesti finantsvahendajate teenuseid kasutamata, kuid see nõuab hästitoimivaid regulatiivseid mehhanisme;

- Euroopa Liidu regulatsioonid ja seadusandlus ei sea piiranguid eeltoodud eesmärkide saavutamiseks näiteks kümne aasta jooksul, sest ELi liikmeskandidaadid võivad taotleda üleminekuperioode nende jaoks eluliselt tähtsate valdkondade vastavusse viimiseks ELi seadustega;

- Loomulikult tuleb vältida kohaliku kapitalituru tasakaalust väljaviimist pensionfondide vahendite kaasamisel majandusse, kuid arvestades pensionifondides liikuvate summade suurust ning nende hajutamist erinevate investeerimisobjektide vahel ja eeldades, et Eestisse jääb umbes 30--50% pensionifondi sissemaksetest aastas, siis ma ei näe, et selline oht võiks olla reaalne.

Loodan, et need mõtted aitasid selgitada minu seisukohti pensionireformi II sambale ja muuta arutelu nende oluliste küsimuste üle põhjendatumaks.

Selgituseks lisan, et minu isiklik ja professionaalne huvi selles küsimuses on aidata Eestil saada majanduslikult tugevaks ja edukaks. Selle eesmärgi saavutamist võib asjalik arutelu ainult soodustada.