Lihtsustub maa müük mittekodanikele

Loa nõue kaob Eesti Euroopa Liitu astumisel ka sealsetele kodanikele, mille puhul aga ametnikud maa kokkuostubuumi välismaalaste poolt ei ennusta.

Kinnisasja tsiviilkäibe järelevalve seadus tühistab praegu kehtiva välismaalasele, välisriigile ja juriidilisele isikule kinnisomandi üleandmise kitsendamise seaduse. Selle kohaselt pidid välismaalased, sealhulgas ka Eestis alaliselt elavad mittekodanikud, taotlema maa ostul luba maavalitsusest ning oma nõusoleku või keeldumise põhjenduse pidi andma ka kohalik omavalitsus.

Põhjendatuks loeti keeldumist juhul, kui kinnisobjekti üleminek teisele omanikule oli vastuolus avalike huvide või riigi julgeoleku tagamisega.

Harju maavalitsuse maaosakonna juhataja Jaan Margi sõnul tuleb maavanemale päevas kaks-kolm taotlust välismaalasega kinnisvaratehingu sooritamiseks, 80% loataotlusi esitavad kohalikud mittekodanikud. Kokku sadade tehingute hulgas ei ole veel maavanem ühestki loast keeldunud. ?Avaliku huvi mõiste on nii ebamäärane, et selle vastasena on keeruline mingit tehingut tõestada,? sõnas Mark.

Ka Jõelähtme vallavanema Taimi Saarma sõnul oli senine välismaalastega kinnisvaratehingute keelamise võimalus formaalne. ?Alust loast keeldumiseks tegelikult polnud ning ka tehingu sooritajate tausta polnud võimalust kontrollida. Võib-olla jäi mõni tehing tegemata ainult seetõttu, et kardeti selle vormistamise suuremat kadalippu,? ütles Saarma.

Jõelähtme vallavolikogust käib kuus läbi 2?4 välismaalase taotlust, valdavalt on need Tallinna-lähiste aianduskooperatiivide ja rannakülade kruntide ostmiseks. Valla maa-amet ei näe enamasti objekti ostjat, tehinguks kasutatakse vaid passikoopiaid.

Uue seaduse töögrupis osaleva rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna nõuniku Uku Hänni sõnul arvas enamik maavanemaid samuti, et senine seadus ei annagi võimalust kinnisvaratehingut keelata. ?Otsustasime uues seaduses avalike huvide mõistet täpsustada,? ütles ta.

Hänni sõnul jäetakse eelnõus valitsuse otsustada, kas jätta lubade taotlemise kohustus kõigile maaliikidele või ainult tulundusmaale.

Hänni sõnul harmoniseerib uus seadus Eesti tingimusi Euroopa Liidu kapitali vaba liikumise õigusaktidega, mis on kokku lepitud assotsiatsioonileppes.

Investeerimispiirangud Euroopa Liidu alaliste elanike suhtes kaotatakse alates ühinemisest Euroopa Liiduga, erandina võidakse säilitada Eesti-Vene piirialadel kehtivad piirangud, kui need on põhjendatud riigi julgeoleku huvides.

Eesti ei ole Hänni sõnul taotlenud ka Euroopa Liidust tulevate investeeringute piirangutest loobumise osas üleminekuperioodi, sest praktika on näidanud, et Euroopa Liitu astumine olulisi muutusi kinnisvaraturul kaasa ei toonud.

?Kuna Eestis on maa hinna vahe suurem kui näiteks Portugalis või Soomes, siis välismaalaste maa kokkuostu ohtu muidugi välistada ei saa,? möönis Hänni.

Hänni lisas, et ka Euroopa riikide ametnikud on kinnitanud, et välismaalastele seatud piirangud ei suuda takistada neile kinnisvara müümist, sest seda on võimalik teha vastavas riigi registreeritud firma või mõne variisiku kaudu.