Ida-Virumaa mures maine pärast

Nii Ida-Viru maakonna kui omavalitsuste juhid on korduvalt väitnud, et piirkonna kehv maine on üks peamisi põhjusi, mis on pidurdanud nii investorite kui turistide tulekut.

Lisaks sellele on vilets maine saamas takistuseks ka regionaalprogrammide raha kättesaamisel. Viimane näide selle kohta on Ida-Viru maavalitsuse turismi peaspetsialisti Ervin Metsatalu kinnitusel turismiagentuuri hiljutine soovitus kehva maine ettekäändel mitte finantseerida mitmeid Ida-Virumaa jaoks olulisi projekte.

Negatiivse eelarvamusliku hoiaku Ida-Virumaa suhtes on suurema osa Eesti elanike seas kujundanud eelkõige teadmine, et selles piirkonnas on palju kuritegevust ja saastatud keskkond.

Tegelikkuses on nendes valdkondades toimunud aga Ida-Virumaa jaoks olulised muutused paremusele. Näiteks kuritegude arvu poolest kümne tuhande elaniku kohta sellel aastal on Ida-Viru prefektuur teiste maakondade seas alles üheksas, kuritegude arv jääb seejuures allapoole Eesti keskmist. Seoses tootmismahtude vähenemisega tööstuses ning rakendatud keskkonnakaitsemeetmetele on nii Ida-Virumaa õhk kui vesi tunduvalt puhtamaks muutunud.

Ometigi oleks naiivne arvata, et need faktid ainuüksi suudaksid muuta aastakümnete jooksul kujunenud hoiakuid. Selle murdmiseks on tarvis aktiivset tegevust mainekujundamisel kõigi kohalike omavalitsuste poolt. Sellega pole aga siiamaani läbimõeldult tegeletud. Ida-Virumaa maine probleem ei seisne selles, et maakonnast tuleb liiga palju negatiivseid uudiseid. Küll aga suudetakse kohapeal tasakaaluks liialt vähe genereerida selliseid positiivseid sündmusi, mis oma erakordsuse või kaalukuse poolest võiksid ületada üle-Eestilise meedia uudisekünniseid.