Tööpuuduse probleem ei lahene

Kui jõuluvana oleks Ida-Viru elanike käest küsinud, mida te oma maakonnale uueks aastaks kõige rohkem soovite, siis oleks ilmselt üsna üksmeelne vastus olnud ? võimalikult palju uusi töökohti.

Kuigi Eestis tervikuna on tööpuudus viimastel aastatel järjekindlalt vähenema hakanud, siis Ida-Virumaa püsib selle näitaja poolest kõigutamatult punase laterna osas ning olukorra paranemistrendi pole ka hetkel näha. Pigem on karta halvenemist, sest nii Nitro-ferdis, Viru Kalatööstuses, Silmetis ja mitmetes teisteski maakonna suurettevõtetes on kas käsil või tulemas suuremad koondamised.

On üsna selge, et just suur tööpuudus on peamiseks algpõhjuseks, millest tulenevad Eesti ühe suurema maakonna mitmed teisedki hädad nagu kommunaalmajanduse probleemid ja ülimadalad kinnisvara hinnad, varguste suur arv ja kogu sotsiaalprobleemide pundar.

Erinevad Eesti valitsused on järjekindlalt nimetanud Ida-Virumaad suure potentsiaaliga piirkonnaks ja ennustanud, et õige varsti saab sellest Eesti üks kõige kiirema arenguga regioone. Nende ennustuste täitumine lükkub aga aastast aastasse edasi.

Kolmikliidu valitsus koostas mahuka Ida-Viru tööhõiveprogrammi. Keskerakond ja Reformierakond lubasid oma koalitsioonileppes hakata Ida-Virumaa arendamisele erilist tähelepanu pöörama ning asusid kevadel tegema värskemat tööhõivekava Ida-Viru jaoks. Nende kavade ja programmide koostamiseks on kulutatud ilmselt hulganisti inimtöötunde, raha ja paberit, kuid milline on olnud selliste pingutuste ja kulutuste reaalne tulemus? Kui võtta hindamise aluseks tööpuuduse näitaja maakonnas ? siis null!

Siinkohal jääb üle vaid loota, et Riigikogu valimiskampaania käigus suudavad need erakonnad, kes loodavad edu saavutada kaheksa mandaadiga Ida-Viru valimisringkonnas, välja tulla reaalsete värskete mõtete ning lahendustega, kuidas selles maakonnas tööpuudust vähendada.