Riskivaba Eesti väikesed riskid

Riskikonsultatsioonifirma Control Risks veebruari keskpaigas avaldatud maailma riskikaart 2006 ei jäta ka Eestit arvestamata. Kuigi muu maailma meediaväljaannetele - olgu selleks Forbes, Financial Times või Der Spiegel - on Control Risksi koostatud riikide ülevaadetes tähtsamal kohal näiteks Iraagis langenud sõdurite arv, teab selle uurimisasutuse Londonis asuv peakorter ka seda, mis toimub Eestis. Nende leitud faktid on isegi üllatavalt ootamatud, miks mitte ka kohati ausamad või rohkem elevust tekitavad võrreldes Eestis levinud arusaamadega.

Lühike märksõnaline iseloomustus Eesti riskitaseme kohta on siinsele elanikule soodne, riigi poliitilist riski peetakse madalaks, samuti on madal turvalisusrisk.

Euroopast leiab säärast "madal-madal" kombinatsiooni paljude riikide puhul. Tegemist pole siiski kõrgeima positiivse hindega riskitaseme hindamisel, parimatest parim selle reitingu järgi on see, kui riigi riske iseloomustatakse sõnaga "ebaoluline" või "tähtsusetu" (insignificant, ingl k). Nagu Norra või Liechtensteini puhul.

Niisiis märgivad Control Risksi eksperdid Eesti kohta, et pinged end tsentrist paremale asetava reformipartei ja ta tsentrist vasakule kalduvate partnerite vahel võivad viia praeguse võimuliidu kokkukukkumiseni. Siiski ei too ei see sündmus ega ka sügisel toimuvad presidendivalimised eeldatavalt kaasa muutust riigi välis- ja sisepoliitika peamistes suundumustes.

"Valitsus teeb ettevaatlikke samme uue katse suunas allkirjastada Venemaaga piirileping, siiski jäävad suhted kahe riigi vahel keeruliseks," kõlab riskikonsultandi ühelauseline kommentaar Eesti idasuunalise poliitika ilmselt olulisima valdkonna kohta.

Control Risksi hinnangul kasvab Eesti majandus ka edaspidi kiirelt, "kuid inflatsioon ja mure eelarve puudujäägi pärast takistavad riigil euro plaanipärast kasutuselevõttu 2007. aasta alguses". Eesti pädevad asutused on samas küll teatanud, et ettevalmistumised euroga liitumiseks järgmise aasta alguses jätkuvad.

Turvalisusriskina mainitakse Eesti puhul peamiselt tänavakuritegevust, näiteks kallaletunge ja autovargusi.

Baltimaade kiirelt kasvava majanduse tingimustes ilmnevad kolme naaberriiki võrreldes ka mõned erinevused, kasvõi sellesama euro kasutuselevõtu puhul. Kui Control Risks pidas küsitavaks Eesti algset plaani Euroopa ühisrahale üle minna järgmisel aastal, siis sama kehtib ka Läti puhul 2008. aasta kohta. Siingi on põhjuseks inflatsioon. Samas Leedu puhul märgivad riskikonsultandid, et riik peaks olema võimeline täitma kriteeriumid euro plaanipäraseks kasutuselevõtuks 2007. aasta algul. Samas aga leiab Leedu puhul erinevalt Eestist ja Lätist äramärkimist korruptsiooniprobleem.

1975. aastal asutatud Control Risks on sõltumatu riskikonsultatsioonifirma, millel on 18 esindust üle maailma.