Eesti FTP-serverites on piraatlus endiselt probleem

Euroopa Liidu e-direktiivi juures on üks suur probleem selgusetus küsimuses, millal lugeda interneti teenusepakkujat (ISP) teadlikuks autoriõigusi rikkuvast tegevusest.

Teadlikkuse küsimusel on aga otsustav tähtsus selles, kas ISP kvalifitseerub vastutuse välistamise kaitse alla või mitte. Ameerika Ühendriikide õiguslik regulatsioon kergendab mõnevõrra ISP teadlikkuse üle otsustamist, tuues seadusesse sisse väga põhjaliku teavitamise ja sellele reageerimise protseduuri.

Selline teavitamisprotseduur võimaldab ISP teadlikkuse otseselt siduda internetis toime pandud autoriõiguse rikkumistega. E-direktiiv on aga jätnud sellise teavitamisprotseduuri oma reguleerimisalast välja, mistõttu puuduvad otsesed kriteeriumid, mille alusel otsustada ISP teadlikkuse üle.

Eesti ISP vastutuse välistamist puudutav õiguslik regulatsioon on sätestatud infoühiskonna teenuse seaduses, mille sisu tuleneb otseselt e-direktiivist ja seetõttu on õiguslikud probleemid ühtsed. Teavitamisprotseduuri kindlate reeglite puudumine on üks oluline põhjus, miks Eesti ISPde poolt hallatavate avalike FTP-serverite kaudu levitatakse niivõrd massiliselt ebaseaduslikke koopiaid autoriõigusega kaitstud teostest. Küsimusele on tähelepanu juhtinud ka IIPA, pannes Eesti oma raportis seesuguste probleemidega riikide nimekirja.

Autoriõiguste kaitsega tegelevad organisatsioonid on suurimate ISPdega (sh Elion, Tele2, Starman, Data Telecom) sõlmitud koostöölepingus pannud paika täpse teavitamisprotseduuri, mis võimaldab ebaseaduslike teoste kiiret kõrvaldamist nende FTP-serveritest. Samas on Eestis ka palju väiksemaid ISPsid, kes pakuvad FTP-serveriteenust, kuid kellega ei ole õnnestunud koostööni jõuda. Samuti võib ebaseaduslike teoste levitamine Eesti serverist kiiresti ümber kolida mõnda välismaa serverisse, kus selle tõkestamine sõltub juba konkreetse ISP tahtest. Teavitamisprotseduuri ühtne raamistik aitaks kindlasti seda olukorda parandada.