Majandusminister Juhan Parts ütles kohtumisel
Saksamaa kollegi Michael Glosiga, et süsinikdioksiidi heitekvoodid peaksid olema
ette teada mitte neljaks, vaid vähemalt kümneks aastaks.
"Muidu on võimatu teha plaane pikaajalisteks investeeringuteks, mis on vajalikud parema tehnoloogia soetamiseks ning varustuskindluse tagamiseks," vahendas Partsi sõnu ETV24.
Ministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Allan Kasesalu ütles, et Glos kohtumisel oma seisukohta saastekvootide etteteatamise küsimuses ei väljendanud.
Euroopa Komisjon teatas reedel, et annab Eestil aastateks 2008-2012 süsinikdioksiidi emissiooni kvooti 12,7 miljonit tonni aastas. Eesti küsis selleks ajavahemikuks 24,4 tonni aastas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Ülitulusast ärist on saanud Eesti Energiale
valus kuluartikkel. Kui veel kaks aastat tagasi tõi CO2 kvootide müük Eesti
Energiale sisse 1,5 miljardit, siis sel aastal pannakse miljard nende
ostuks.
Eesti Energia ostis Eesti-sisese
elektrimüügi tagamiseks jaanuaris 110 tuhat tonni CO2 heitmekvoote, makstes
selle eest 35 miljonit krooni.
Läti plaanib Euroopa Komisjoni kohtusse
kaevata, kuna too ei andnud Lätile küsitud kogust süsihappegaasi kvooti,
vahendas BBN.
Eesti Energia on kvoodimüügist teenitud 2,7
miljardit minimaalselt paigutanud projektidesse, mis tulevikus vähendavad
täiendava saastekvoodi vajadust.
Autokeskuse sisekliima peab toimima märkamatult. Mugav temperatuur, töökindel jahutus ja energiatõhus küttesüsteem mõjutavad iga päev nii klientide esmamuljet kui ka töötajate heaolu ning hoone kasutuskulusid. Kolm Eesti autokeskust kinnitavad, et erinevate tehniliste lahendustega on võimalik eesmärk saavutada – luua töökindel, nutikalt juhitav ja energiasäästlik sisekliima.