15. märtsist muutunud seadus annab
korduvate pisivarguste tõttu trellide taha sattunud inimestele vabaduse, paraku
võib selliseid pisipätte vanglates olla veel kümneid.
Riik aga on seadusemuudatuse unustanud ning alles kohtunike juhuslik tähelepanek on toonud nüüdseks vabaduse nii mõnelegi vangile, kirjutas Päevaleht Online.
Harju maakohtu kohtuniku Anne Ennoki sõnul pisivargused küll dekriminaliseeriti, ent unustati ära, et seadust oleks tulnud ka rakendada, mistõttu jäi vanglatesse veel vange, kes oleks tulnud kohe vabastada.
Kinnipeetavate vabastamise kohta aga leidub vastakaid arvamusi. Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Evelyn Sepp leiab, et inimeste põhiseaduslikke õigusi on riivatud ja nii vähe, kui see ka kellelegi meeldiks, tuleb inimesed, kelle vangistus kestab pisivarguse tõttu, vabastada. Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher aga on mõttele vastu, öeldes, et kõik peavad oma karistuse lõpuni kandma.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Isikuid, kes mõisteti süüdi enne
seadusemuudatuse jõustumist teistkordse vähem kui 1000kroonise pisivarguse eest,
ei ole vanglatel mingit õigust täna vanglast välja lasta, teatas
justiitsministeerium.
Autokeskuse sisekliima peab toimima märkamatult. Mugav temperatuur, töökindel jahutus ja energiatõhus küttesüsteem mõjutavad iga päev nii klientide esmamuljet kui ka töötajate heaolu ning hoone kasutuskulusid. Kolm Eesti autokeskust kinnitavad, et erinevate tehniliste lahendustega on võimalik eesmärk saavutada – luua töökindel, nutikalt juhitav ja energiasäästlik sisekliima.