Miks kõik ilusad, targad ja tugevad ei ole?

Edinburghi ülikooli teadlane Katharina Foerster arvab ajakirjas Nature avaldatud uuringus, et oma osa võivad mängida sooliselt antagonistlikud geenid. Sellised geenid võivad avaldada erinevatele sugupooltele vastupidist mõju – ühele võib see olla kasulik, teisele kahjulik.

Näiteks on meestel levinuim vaimse alaarengu põhjustaja nn fragiilse X-i sündroom (esineb ühel mehel 2000-st). Kuna naistel on kaks X-kromosoomi, siis neil see üldiselt ei avaldu – vaid sellisel vähetõenäolisel juhul võib naine haigestuda, kui ta nii emalt kui isalt pärib vigase X-kromosoomi. On aga näidatud, et ühes X-kromosoomis seda mutatsiooni kandvad naised (kes on täiesti normaalse intellektiga) on keskmisest kõrgema sigimisedukusega. Nii võibki see haigus inimeste seas säiluda.

Foerster uuris hüpoteesi tõestamiseks kaheksat järjestikust punahirvede põlvkonda Šotimaal ning tegi huvitava tähelepaneku: kõige atraktiivsematel isahirvedel olid tütred, kellel oli vähem järglasi kui neil emahirvedel, kelle isa nii edukas ei olnud. Ehk siis vähese eduga ja ebaatraktiivsematel isasloomadel sünnivad kõige atraktiivsemad tütred, kes kindlustavad nende geenide edasikandumise.

Foersteri arvates on sooliselt antagonistlikke geene vaja eelkõige geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks.