Kaubavedudeta jäävad viljandimaalased pöördusid valitsuse poole

Omavalitsuste liit saatis koos maavalitsusega vabariigi valitsusele, siseministeeriumile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, regionaalministrile ning riigikogu Järva- ja Viljandimaa saadikurühmale pöördumise, kus nenditakse üsna teravas toonis, et see otsus seab löögi alla kohalike ettevõtjate arendusprojektid ning nood võivad sellepärast tootmise mujale viia, kirjutas Postimees.

Raudteel veavad Viljandi-, Järva- ja Raplamaa ettevõtjad suures koguses puitu, sütt, parafiini, põllumajandusmasinaid, diislikütust, teravilja, väetist ja palju muud. Allakirjutanud nendivad, et raudtee on nimetatud maakondade majanduseluga seotud ka kaudselt, Põllumajandustootjad veavad seda mööda väetist, põllutöömasinaid, sööta ja loomulikult saadusi endid.

«Viljandimaa majandust iseloomustab tugev tootmisele ja töötlemisele orienteeritus,» seisab kirjas. «Meil on palju ettevõtteid, mis reaalselt ka lisandväärtust toodavad. Nemad on seotud kaubavedudega raudteel.»

Kirja autorid kinnitavad, et Viljandil läheb hästi, siinne keskkond on ettevõtjasõbralik ja kogukond töötab üksteist toetaval viisil. Uskudes, et raudteel kaubaveod jätkuvad, on mitu ettevõtet tootmist arendades teinud suuri investeeringuid ja pikaajalisi plaane. Omavalitsused on kauba- ja sõitjatevedu arvesse võttes teinud plaane kogukonna arendamiseks.

Aastaid kriisis olnud Võhma linn on läbi teinud saneerimisprogrammi ja hakanud taas arenema. Mitu ettevõtjat on Võhmasse kolimise eesmärgil linnavalitsuse poole pöördunud. Selle eeldus on enamasti raudtee olemasolu.

Ettevõtjatele teatati kaubavedude lõpetamisest ette kõigest neli nädalat, omavalitsusi sellest aga ei teavitatudki.