Energia kiirustamist ei taha

Arvan, et praeguse riigikogu koosseisuga pole enam mõtet vastu võtta kogu Eesti majandust ja elanikkonda niivõrd mõjutavat otsust, nagu on Eesti Energia börsile viimine. Enne riigikogu valimisi lähevad poliitikute otsustused pehmelt öeldes kummaliseks. Pealegi on kerkinud nii tehnilisi kui ka finantsanalüüsi puudutavaid küsimusi, mis vajavad asjatundjate sekkumist, mitte pelgalt poliitikute hinnanguid.

Käisin vaatamas, kuidas Narva kateldes puitu põletati. Olen vestelnud TTÜ teadlastega, kes selletaolisesse puidu põletamisse väga skeptiliselt suhtuvad - suurtes kateldes põlevkivi ja puidu koospõletamine on katsetamata ja protsessi kasutegur on teadmata. Ehk ongi ainus kasutegur see, et EE saab puidu põletamisest taastuvenergia tasu 84 s/kWh?

EE sai loa taastuvenergia arvelt oma bilanssi parandada mullu, kui riigi lisaeelarvet menetleti. Nädalaga muudeti 26 erinevat seadust, sh korrigeeriti taastuvenergia tootmise võimsuse piiranguid. Kiirustades esitatud parandusettepaneku hulgas ei jõudnud enamik riigikogulasi süveneda, mida EE-le antud luba kogu riigi majandusele tähendab.

Üks suur miinus on EE ettevõtmisel näiteks see, et rikuti puiduturg. Meie puidutöötlemisettevõtted peavad ostma tooret järsult kõrgema hinnaga ja ka nende lõpptoodang ei lähe turul enam nii hästi. Kuidas mõjub see omakorda tööhõivele?

Avatud elektriturult hakkavad ostma energiat ettevõtted, kelle energiatarvidus ületab 2 gigavatti, ehk suured tarbijad. Meil on hulk firmasid, mis on ühendatud ühte liitumispunkti, sestap kuuluvad nemadki avatud turu ostjate hulka. Nüüd surub EE ettevõtteile peale 40-50% kallimaid lepinguid.

Elektri hinna tõus puudutab kõiki. ELi riikide seas oleme meie taastuvenergiatasu tõstnud nõutust kiiremini. Lühikese aja jooksul on tõstetud käibemaksu, elektriaktsiisi. Meie energia hind ei ole kooskõlas meie tarbimissuutlikkusega ega toeta meie pürgimusi oma majandust üles turgutada.