Eesti põllumajandustoodang on kallim, kui väljast toodud juurvili. Kas on kavatsus midagi teha, et ikkagi Eesti põllumajandustoodang oleks baashinnalt rohkem konkureeriv? Jah, loomulikult on! Meie põllumajanduspoliitika ja maaelu arengukava oma meetmetega ongi sellele suunatud, et tõsta Eesti põllumajandussaaduste tootmise ja põllumajandussektori konkurentsivõimet. Aga rääkides köögiviljast, miks see nii on, et Eesti köögiviljad on tihti kallimad, kui sissetoodavad välismaised?
Kõigepealt, objektiivselt ongi päris mitmete kultuuride kasvatamine Eestis tulenevalt meie klimaatilistest tingimustest kallim. Aga teine põhjus on kindlasti see, millest on väga palju räägitud, et ELi põllumajandustoetuste tasemed on väga erinevad ja Eesti põllumehe toetustasemed on mitu korda madalamad kui Lääne-Euroopa riikide põllumajandustootjatel. Ja meie üks selge eesmärk ja soov on nende toetustasemete võrdsustamine. Ja kolmas on see, et jah, peab tunnistama, et meie kehtivas maaelu arengukavas ei ole tegelikult spetsiaalset erimeedet näiteks köögiviljasektori toetamiseks. Neil on võimalik teiste meetmete alt küll toetusi taotleda, kuid spetsiaalselt sellele sektorile suunatud erimeedet meil ei ole. Ja me oleme selle küll endale selgeks saanud, et järgmiseks eelarveperioodiks me peame välja töötama eraldi meetme nii köögiviljakasvatajatele kui ka katmikalal tegutsevatele tootjatele. See oleks mõistlik ja õiglane.
Põllumajandusminister riigikogu ees.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Autokeskuse sisekliima peab toimima märkamatult. Mugav temperatuur, töökindel jahutus ja energiatõhus küttesüsteem mõjutavad iga päev nii klientide esmamuljet kui ka töötajate heaolu ning hoone kasutuskulusid. Kolm Eesti autokeskust kinnitavad, et erinevate tehniliste lahendustega on võimalik eesmärk saavutada – luua töökindel, nutikalt juhitav ja energiasäästlik sisekliima.