Kaubaalused saavad uute tingimustega omaniku

Praegu on kaubaaluste ringlus määramatu, mis tähendab, et ringluseks mõeldud standardiseeritud alused kaovad sagedasti. Võib ju arvata, et kaubaalused haihtuvad otsekui õhku, ent ringlussüsteemi üldtingimuste väljatöötamise töörühma kuuluvate ettevõtjate sõnul kaovad alused ringlusest transpordi käigus. Õigemini ei häbene nad otse välja öelda, et kardetavasti panevad kaubaalused pihta ning viivad mustale turule ehk kokkuostu autojuhid. Iga kord aga ei ole süüdi autojuhid ja sageli tuleb neil ka omast taskust kadunud kaubaalused kinni maksta. Kuid konkreetset järelevalvet ega kontrolli kaubaaluste ringluse üle ei ole praegu üldse.

"Kuhu nad haihtuvad - rumalate klientide käest kaovad, nende tagant varastatakse ja varastavad need samad autojuhid, kes peavad selle kinni maksma," rääkis Schenker ASi juht Meelis Arumeel. Tema sõnul on Eestis kaubaaluste must turg, sest neid on kerge realiseerida, aluseid ostetakse kokkuostus autojuhtide käest ka sularaha eest.

Eesti suurima kaubaaluste käitleja Metrosystem OÜ esindaja Villem Massuri sõnul tegeleb Eestis kaubaaluste müügi ja kokkuostuga ligikaudu 20 ettevõtet, millest terve hulk ostab kaubaaluseid ilma midagi küsimata. "Varem sai sarnaselt vanametalli kokkuostu viia, nüüd enam ei saa seda teha, isik tuleb tuvastada. Kaubaaluste puhul praegu selline seadus puudub," ütles Massur.

Tema sõnul on kaubaaluste ringlussüsteemi üldtingimuste väljatöötamise eesmärk anda kaubaalusele korralik omanik. "Alusel, mis on ringlusse võetud, mis on määratud korduvkasutatavaks, peab olema omanik, ja siis ka omanik vastutab selle eest oma rahaliste vahenditega. Mitte et logistikafirma võtab kaubaaluse enda kanda ja autojuhil on ahvatlus see pihta panna," selgitas Massur. Arumeele sõnul aitavad üldtingimused korrale kutsuda neid, kes ei tea, mismoodi kaubaalusega käituda.

Kaubaalus on ettevõttele märkimisväärne kulu. Massuri sõnul kaob transpordi käigus ligi 10 protsenti soetatud kaubaalustest. "Kui rahasse panna, siis litsentseeritud kaubaalus maksab 6,50 eurot. Kui ettevõte kasutab 3000-4000 alust kuus, aasta lõikes 10 000 alust, on see kulu 65 000 eurot. Sellest 10 protsenti ehk 6500 eurot kaob ära. Eestis ei ole sellist ettevõtet, kes ei peaks seda märkimisväärseks kuluks," tõi Massur probleemi kohta näite.

Ettevõte peab aluste üle arvestust pidama. Samuti kaubaaluste müügiga tegeleva Holmendorf OÜ esindaja Marko Evestuse sõnul on kaotatud kaubaalused ettevõtete jaoks arulage kulu. Tema sõnul on praegu ühe aluse kokkuostuhind tuttuuega võrreldes poole väiksem ehk 3-4 eurot. "Ettevõtted ostavad aluse ja millegipärast annavad selle ära ja lõpuks jõuab see ei tea kuhu - mingisse jäätmejääma või purustisse, aga tegelikult on kaubaalus väärt 3-4 eurot, kui see edasi müüakse," sõnas Evestus. Ta lisas, et tegelikult ringleb kaubanduses aluseid päris palju, ainult järelkontroll on kaootiline ja hajutatud. "Iga ettevõte mingil moel kontrollib. Neilt, kes ei pea arvestust, siis varastatakse," nentis Evestus.

Arumeel lisas, et kaubaaluste ringlussüsteemi üldtingimused, mille järgimine on küll vabatahtlik, määratlevad lõpuks tingimused ja kohustused kõigile mõistetavalt.

"Meil peab tekkima konsensus, üldtingimused tulevad suhteliselt põhimõttelised, pannakse paika mängureeglid," ütles Arumeel.