Näitus "Mis linn see on... Tallinn 17.-19. sajandi illustratsioonidel" annab ülevaate pealinna piltkujutistest ja iidse hansalinnaga seotud sümboolikast 17.-19. sajandi trükistes.
Kõrvuti tuntud panoraamvaadetega Matthäus Merian vanemalt ja Adam Oleariuselt on näitusele välja pandud vanim teadaolev trükis ilmunud Tallinna piltkujutis - Anthonis Goeteerise reisikirjas ilmunud vasegravüür 1619. aastast.
Näha saab ka vanimat Tallinna vaatega eestikeelset raamatut, milleks on uue testamendi esitrükk (1715) oma detailirohke puulõikes tiitelpildiga. Kunagistest kohalikele sakslastele suunatud trükistest saab näha veel linnavaatega frontispissi Tallinna lauluraamatust (1706) ja esimesest Tallinna rehkendusraamatust (1736).
Artikkel jätkub pärast reklaami
Näitusel eksponeeritakse ka mitut ainueksemplari. Üks neist on Lätist toodud kalender "Tage-Büchlein" (1670), mille tiitellehte ehib Tallinna vaatega puulõige.
Töid on ka hilisemast ajast. 19. sajandil Tallinna kujutamine trükistes sagenes. Sellele aitas kaasa uudse litotehnika kasutuselevõtt. Trükivalgust nägi näiteks esimene Tallinna reisijuht (1833). Tallinna ajaloolisi sümboleid - suurt ja väikest vappi - on kasutatud illustreeriva elemendina ka seaduseraamatutes, dokumentidel jm.
Autor: ÄP
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Lisatud viimane intervjuu juunikuust