Hiiumaal höövelmaterjali tootva OÜ Vesset tegevjuhi Toomas Perteli sõnul on Euroopas küll nõudluse vähenemine märgatav, aga nende põhiturud on Aasias.
Pertel ütleb, et nemad saematerjali ei tooda, külla aga töötlevad, see on nende jaoks tooraine.
Kas selles valdkonnas on näha langust?
Euroopas on küll nõudluse vähenemine märgatav, aga meie põhiturud on Aasias. Praegu tundub, et suuri probleeme ei tohiks olla, aga oleme siiski ettevaatlikud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seega Aasia turul kanna kinnitamine toob kindlustunde?
Tundub nii.
Kuidas on lepingutega?
Esimene kvartal on meil müüdud ning uuele aastale läheme vastu suhteliselt optimistlikult. Muidugi iial ei või teada. Ka eelmise kriisi ajal olid lepingud sõlmitud, kuid siiski tarneid peatati ja lükati edasi. Selle vastu ei ole keegi kaitstud ning samamoodi võib minna ka järgmisel aastal.
Kui võtate selle aasta kokku, siis mismoodi möödus?
Meil suuri kõikumisi ei olnud. Enne viimast kvartalit tekkis korraks olukord, kus oli veidi segadust ja kliendid olid äraootaval seisukohal, kuid see lahenes ning saime tublisti tööd edasi teha. Aasta tervikuna oli suhteliselt stabiilne.
Samas Aasiasse ei ole ka lihtne pääseda?
Me oleme Aasiasse müünud umbes seitse aastat. Aasiasse müügiga alustamine ei ole ülemäära lihtne, näiteks Jaapanis pidasime läbirääkimisi üle kahe aasta, enne kui esimese koorma saime saata. Aga samas midagi võimatut ka ei ole.
Taustaks
Eesti Metsa- ja puidutööstuse Liidu statistika järgi oli saematerjali tootmine 10 kuuga kokku 1 189 000 m3, kasvades 3% võrreldes 2010. aasta sama perioodiga. Toodangumahu kasv on peatunud. Esimeses kvartalis oli kasv 13%, 6 kuuga 8%, oktoobris ja septembris on mahud 4% languses.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ajakirjanduse paanika külvamine muudab ettevõtjad ettevaatlikuks, tõdes saematerjali tootva Förmann NT ASi omanik ja juht Henni Nassar.
Põltsamaa saekaater Sawmill of Sadala OÜ juht Valdo Kaselo ei usu, et saematerjali sektor langema hakkab, nemad on oma tootmismahu säilitanud.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Võlakirju saab märkida 28. augustini