Soomest mööda!

”Kui eelmisel aastal oli Eesti ja Soome vahe ekspordis inimese kohta 20 protsenti, siis nüüd on see veelgi kokku tõmbunud – 8 protsenti. See, et eestlane ei oska müüa, on puhas jama,” tõdes eilsel Swedbanki tööstusettevõtete uuringu esitlusel  panga ettevõtete panganduse juht Robert Kitt. ”Võtan esimest korda vabaduse midagi ennustada ja arvan, et järgmisel aastal on Eesti eksport inimese kohta suurem kui Soomes.” Kitt lisas, et Eesti ei ole võitnud sellest, et teistel on kehvemini läinud, vaid Eesti ettevõtted ise on hästi tööd teinud.

Ettevõtjad panustavad ekspordile. Uuringu kohaselt on oodatav ekspordi osakaal käibest 2013. aastal 74 protsenti. ”Kui vaadata müügijaotust, siis kolm neljandikku läheb piiri taha. Oluline on see, mis toimub sihtturgudel,” sõnas Kitt. Kõige selgemalt tõuseb esile sealjuures toiduainetetööstus, kel on selge ambitsioon ekspordimahtu suurendada.

Swedbanki töötleva tööstuse sektori juht Raul Kirsimäe sõnul on positiivne, et  järjest rohkem ettevõtjaid teeb konkreetseid ekspordiplaane. See võib anda kindluse mis võib anda kindluse ootuse suhtes. Eksporti plaanivad ettevõtted kasvatada eelkõige: uutele turgudele mineku ja uute toodete abil.

Ettevõtted on mõõdukalt optimistlikud. Uuringust ilmes, et 79 protsenti küsitletud tööstusettevõtetest leidis, et plaanib sel aastal käivet suureneda, seda keskmiselt kaheksa protsenti. Suurimat kasvu plaanib ehitusmaterjalide tööstus, väikseimat puidutööstus.

Samal ajal on takistuseks tööjõuga seotud teemad. Uuringust selgus, et 42 protsenti leidis, et oskustööjõu puudus piirab. ”Rasketööstuses hindab 59 protsenti ettevõtetest, et tööjõupuudus piirab nende tegevust,” sõnas Kirsimäe.

Sealhulgas neist ettevõtetest, kelle käive on üle 20 mln euro, ütles 52 protsenti, et oskustööjõu puudus on suur probleem. Tööstuses on tööjõuprobleem ja sel aastal on see süvenenud.

Probleem annab tulevikus eriti valusalt tunda, sest iga kolmas ettevõte plaanib töötajaid juurde palgata. 84 protsenti vastanutest ütles, et puudu on just inseneridest, tootmisjuhtidest ja meistritest. Lihttööjõupuudus on ligi kaks korda väiksem.

Tunda annab ka palgasurve, seda tunneb ligi 70 protsenti ettevõtetest. 51 protsenti plaanib töötajate palku tõsta 3-8 protsenti.

Märksõna efektiivsus. 51 protsenti investeeringutest suunavad ettevõtted efektiivsuse kasvatamiseks. Tänu kasvavale efektiivsusele suudavad ettevõtted aga panustada palgatõusu.