Vene energiahoob piirab meetmete mõju

Aastal 2012 eksportis Venemaa USAsse ja Euroopa Liitu toornaftat, kütuseid ja maagaasi põhist tööstustooret 160 miljardi dollari väärtuses.

Venemaa energia ekspordikraani kinnikeeramine võtaks Moskvalt olulise valuutatulu, kuid taoliste sanktsioonide hind võib liiga kõrgeks osutuda ka Euroopa tarbijatele, ilma et see kuigivõrd Putini plaane mõjutaks, ütles Bloombergile Ottawa Carletoni ülikooli Euroopa, Venemaa, ja Euraasia uuringute instituudi direktor Jeff Sahadeo.

"Seda on väga raske kiiresti ellu viia ja ei ole kindlust, et see Venemaa käitumist mõjutaks," ütles ta. "Kui lääs käib välja energiasanktsioonide kaardi, siis pole kindel, kelle silm esimesena pilgub."

Saksamaa kantsler Angela Merkel on öelnud, et Saksamaa on valmis taluma tagajärgi Venemaa võimalikest vastumeetmetest lääneriikide sanktsioonidele.

Goldman Sachsi, Bank of America ja Morgan Stanley analüütikud ei usu, et Euroopa oleks valmis Venemaa naftale ja gaasile sanktsioone kehtestama. Rahvusvahelise Energiaagentuuri IEA Euroopa riikidest liikmed importisid 2012. aastal 32% toornaftast, kütustest ja tööstustoormest Venemaalt.

Kokku importisid EL, Türgi, Norra, Šveits ja Balkani riigid 30% tarbitud maagaasist Venemaalt.

"Me ei rehkenda kuigi mõjusate sanktsioonidega," ütles analüüsifirma Stratfor Euraasia analüütik Marc Lanthemann, kes ei usu, et sanktsioonid energia valdkonda puudutavad. Kõige tõenäolisemad on finantssanktsioonid Venemaa pankade ja oligarhide vastu.

Ka globaalsed naftaturud ei näita märki tarnehäirete hirmust. Brenti toornafta hind on 109 dollari tasemelt barrelist Krimmi referendumi väljakuulutamise järel vähe liikunud. Täna oli hinnatase maikuu lepingutes 107,9 dollarit barrelist.