Eesti majandus sai koolipoisi hinde

Majandusarengut takistavad eelkõige nõudluse ja kvalifitseeritud tööjõu puudus. Samuti ei suuda ettevõtted konkureerida rahvusvahelistel turgudel. 2012. aasta seisuga võrreldes ei peeta aga enam tööjõupuudust ja inflatsiooni majandusarengut märkimisväärselt takistavateks teguriteks.

Samuti on languses Eesti majandususaldusindeks, mis on praegu pikaajalise keskmise (=100) suhtes 98,5 punkti. Selle tulemusega on Eesti halvem Euroopa Liidu keskmisest, mis on 106,4 punkti. Pikaajalise keskmisega võrreldes on halvenenud ka tööstus- ja ehitussektori kindlustunne, paranenud on aga vastav näitaja kaubandussektoris

Tarbijate olukorda peetakse endiselt positiivseks

Konjunktuuri andmeil on tarbijate kindlustunne näitaja hetkel -4, mis on identne Euroopa Liidu keskmisega. Eesti elanike hinnang oma pere rahalisele olukorrale on samuti valdavalt hea – 40% vastanutest suudavad oma tuludest midagi ka säästa.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsleri Ahti Kuninga sõnul on Eesti majanduse probleem eelkõige investeeringute vähesus, mis omakorda tuleb nõudluse puudusest.

Majanduskliimale mõjub asekantsleri väitel ka see, et Soome pole suutnud majanduskriisist täielikult taastuda. Eestile on see tema hinnangul halb, kuna siit läheb Soome 16% meie ekspordimahust. Probleemi lahendamiseks hakkab ministeerium tegelema eksportprogrammidega, millega sihitakse uusi maid ja turge.

Eesti Konjunktuuriinstituudi analüüs põhineb majandusekspertide, ettevõtjate ja elanike hinnangutel.