Maksude kobareelnõu on täna lõpphääletusel

Sisuliselt tähendab eelnõu usaldusküsimusega sidumine seda, et riigikogu peab näitama, kuivõrd ta usaldab valitsuse otsust. Ehk täna toimub eelnõu üks lugemine ja kui sellega eelnõud vastu ei võeta, peab valitsus tagasi astuma. Muudatusettepanekuid hääletusele ei panda.

Valitsus põhjendas sellist käiku asjaoluga, et opositsioon kasutab venitamistaktikat ja kavandab peaministrile umbusaldust avaldada.

Kobareelnõule esitati kokku 194 parandusettepanekut, millest 192 tulid opositsioonilt ja need kõik hääletati rahanduskomisjonis maha. ERR Uudised vahendas Reformierakonna fraktsiooni liikme Remo Holsmeri sõnu, kes ütles, et ettepanekuid esitati seinast seina ja paljuski soovist venitada riigikogu istungit, sest need ei haakunud kuidagi sotsiaalmaksu langetamise või tulumaksuvaba miinimumi tõstmisega.

Vabaerakonna esimees Andres Herkeli sõnul ei esitanud nad muudatusettepanekuid, et takistada riigikogu tööd, vaid kõik olid sisulised muudatusettepanekud.

Seaduspraak kehtivas menetluskorras

Vabaerakond algatas seetõttu ka täna riigikogu kodu ja töökorra seaduse muudatuse, mis välistab riigikogu liikmete õiguste piiramise usaldusküsimusega seotud eelnõude menetlemisel. Kehtiv kord ei anna riigikogu liikmetele küsimuste esitamise õigust, kui valitsus seob seaduseelnõu enne teist lugemist usaldusküsimusega.

„Meil on kahju, et Vabaerakonna sisulisi muudatusettepanekuid koalitsiooni kobareelnõule ei saa valitsuse trikitamise tõttu hääletada. Pealekauba sisaldab kehtiv menetluskord seaduspraaki, mis takistab riigikogu liikmete kontrolli täitevvõimu üle ja asendab sisulise poliitilise arutelu templilöögiga,“ ütles Herkel.

Tema sõnul, annab selline praak valitsusele eelnõu algatajana õiguse järsult kärpida riigikogu kaasarääkimise võimalusi ning suruda kiiresti läbi terava kriitika alla sattunud eelnõud.

„Põhiseaduse alusel annab Riigikogu peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks. See tähendab, et valitsus, kes ei ole rahva poolt otseselt valitud, allub rahva poolt otseselt valitud parlamendi kontrollile. Valitsusel ei saa olla õigusi, mis piiravad parlamentaarse kontrolli teostamist ja ignoreerivad Riigikogu liikmete küsimusi,“ lausus Herkel.

Ta märkis, et seda probleemi on ilmselt taibanud ka riigikogu juhatus, kes omaalgatuslikult ja vaatamata seaduse puudujäägile on usaldusküsimusega sidumisel enne teist lugemist menetlusskeemis küsimuste võimaluse avanud. Kummati on mõned koalitsioonisaadikud selle vastu ka protestinud, leides, et küsimusi saab esitada vaid juhul, kui seadust muudetakse.