Selle asemel, et püüda päästa Air Lituanicat, tehakse aga kõnealuses kirjas, mis kannab Infortati tegevjuhi Jaan Tamme allkirja, ettepanek alustada uus ettevõte, mis tagaks madalamad ülalpidamiskulud läbi sünergia Estonian Airiga. „Meie eesmärk on sulgeda Air Lituanica õiguslik keha, kuid säilitada praeguse firma parimat turuväärtused nii palju kui võimalik, sealhulgas välja valitud töötajaid, tugevat kohalikku brändi ja kliendisuhteid,“ seisab ettepanekus.
Uue ettevõtte loomise esimene faas leiaks aset ajavahemikul oktoober 2015 kuni detsember 2016. Selle käigus luuakse Vilniusesse lennubaas ning pannakse paika esialgsed liinid Brüsselisse, Amsterdami, Stockholmi, Berlini, Hamburgi, Münchenisse ja Tallinna ning mõned hooajalised lennud, näiteks Spliti ja Barcelonasse. Samuti plaanitakse teha koostööd skandinaavia lennufirmaga SAS.
Eriliselt tihe side luuakse Tallinnaga, kust edasi saaksid leedukad sõita Helsingisse (
Tallinkiga), samuti Skandinaaviasse Kopenhaagenisse ja Oslosse. Seejuures on eesmärk esimese 15 tegevuskuu jooksul teenindada 200 000 reisijat.
Pikemas plaanis on kavas laiendada nii lennukiparki kahelt lennukult 5-8 masinani. Samuti lisada sihtkohti nagu London, Moskva, Peterburi, Varssavi, Viin, Milano, Pariis ja Praha ning kasvatada reisijate arvu 500 000ni.
Kokkuvõttes looks Infortar kahe kodubaasiga, Tallinnas ja Vilniuses, lennufirma, mis aga vajaks kuni aastani 2020 toetusi. Seejuures on Infortar valmis investeerima kokku kuni 50 miljonit eurot.
Selleks, et plaani ellu viia, vajaks Infortar nii majanduslikku kui ka poliitilist tuge ja põhjendumust kohalikelt võimudelt, seisab kirjas.
Teatavasti on Infortar huvitatud ka
Estonian Airi ostmisest juhul, kui Euroopa Komisjon lõpetab võimaliku keelatud riigiabi uurimise ning kiidab selle heaks. Kuigi esialgu pidi Euroopa Komisjon andma oma hinnangu kevadel, siis praeguseks on see lükkunud sügisesse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.