Kohtulahend rebib kaitse abikaasade ühisvaralt

Nimelt saab nüüd erinevalt varasemast hagi tagamise korras seada keelumärke ka abikaasade ühisvaraks olevale kinnisasjale ning võlgniku osa ühisvarast on võimalik kasutada võlanõude rahuldamiseks.

Everheds Sutherland Ots&Co vandeadvokaadi Tarmo Reppi sõnul parendab riigikohtu muutunud lähenemine oluliselt võlausaldajate positsiooni selliste võlgnike hagemisel, kelle kinnisvara on ühisomandis.

Repp selgitas, et kohtu senine praktika ei võimaldanud võlausaldajal seada hagi tagamise korras keelumärget võlgnikust abikaasa abikaasade ühisomandis olevale kinnisasjale. Ta lisas, et lihtsustatult öeldes oli seni abielus võlgniku ühisomandis olev vara tsiviilkohtumenetluses kaitstud hagi tagamise eest, kuid uue lahendi valguses saab ka ühisomandi osa arvesse võtta võlanõude tagamiseks.

Senist seisukohta muudeti riigikohtu 22. veebruari määrusega, mille järgi saab ka tsiviilkohtumenetluses hagi tagamise määruse alusel kanda kinnistusraamatusse keelumärke, et keelata kinnisasja käsutamine vaid kostjaks oleval abikaasal. Keelumärke kandmiseks ei ole uudse praktika kohaselt vaja enam teise abikaasa nõusolekut.

Kolleegium märkis, et praktika muutmine on võlausaldajate õigustatud huve arvestades mõistlik. 

Reppi sõnul saab hagi rahuldamise korral sissenõude pöörata vaid võlgniku osale ühisvarast ning selle eelduseks on vastavas osas ühisvara jagamine. Abikaasa, kes ei ole võlgnik, säilitab oma õiguse vara omandiosale.

Ühtlasi on oluline tähele panna, et abikaasade ühisomand ei pruugi alati olla kinnistusraamatu kandest nähtav, mistõttu võib võlausaldaja joaks võlgniku kinnisasja tegeliku väärtuse/võlgniku maksevõime väljaselgitamisel osutuda vajalikuks ka juriidiliste aspektide korrektne hindamine.