- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,8
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,8
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tuleva tahab pensionisamba reformi
“Väljamaksed on kõrgete tasude kõrval täna suurim pensionisüsteemi probleem,” ütles Tuleva kaasasutaja Indrek Neivelt saadetud pressiteates. “See vajab kindlasti muutmist. Praegu ei taga teine sammas inimestele toimetulekut ega võimalda ka raha targalt kasutada.”
Nii alustas uue eakuse rahvakogu allkirjade kogumisega pensionisamba väljamaksete reformiettepanekule. Pensionikogujate ühistu Tuleva algatatud ettepanekus seisab, et Eesti peab õppima Rootsi ja Suurbritannia kogemusest ning lähtuma põhiseaduslikust põhimõttest, et igal inimesel on õigus oma vara vabalt käsutada.
Toob eeskujuks Rootsi
Rootsi teises sambas annab iga kogutud euro inimesele 30-60% suurema pensioni kui Eesti teises sambas, seisab teates. Rootsi on valinud matemaatiliselt kõige lihtsama tee. Riik korraldab pensionikindlustust, selgitas ettepaneku eestvedaja, Tuleva juht Tõnu Pekk.
“Kui riik soovib kogu teise samba vara suunata kindlustusse, pole mõtet sundida inimesi ostma eraldi kindlustuslepinguid. See on ebamõistlikult kulukas,” lisas ta.
Majanduslikult kahjulik
Enamik Eesti inimesi kogub elu jooksul oma suurimad säästud just teise pensionisambasse. Kogutud vara hilisem väljamaksmine on aga ebaefektiivne ning seetõttu majanduslikult kahjulik nii riigile kui ka inimestele, sõnas Neivelt.
“Riik peab piirama pensionivara kasutamise õigust nii vähe kui võimalik ja ainult nii palju kui vajalik,” ütles Pekk.
Näiteks Suurbritannia andis 2015. aastast pensionile suundujatele õiguse kasutada kogutud raha oma äranägemise järgi, seisab pressiteates. Lisaks märgitakse, et kartused, nagu inimesed asuksid piirangute kaotamisel raha raiskama, on alusetud, mida kinnitab tehtud reformi vahekokkuvõte.
Eesti väljamaksete reform ei tohi vaadata abstraktsesse tulevikku, vaid peab otseselt parandama inimeste heaolu, kes järgmise 15 aasta jooksul pensionile lähevad, ütles Tõnu Pekk. Ta märkis, et neile, kes jõuavad pensioniikka enne 2025. aastat, tuleb kiiresti luua eraldi üleminekulahendus.
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele