Keskpank soovitab riigil laenamisest hoiduda

Eesti Panga hinnangul ei ole praegu mõistlik valitsuse kulutuste suurendamisega majanduskasvu turgutada. Intressimäärad on keskpanga presidendi sõnul vaieldamatult soodsad, aga paraku ei ole alati soodsad tingimused laenatud raha ära kulutamiseks. Piltlikult öeldes saab ametist lahkuva Hanssoni sõnul kehvadel aegadel sama raha eest ehitada rohkem kilomeetreid maanteid kui praegu.

Hansson ütles oma ettekandes, et Eesti majanduskasv on aeglustumas. Ta märkis, et aastal 2017 kasvas majandus ligi 5%, mullu 4% ja tänavu umbes 3%. Eesti Panga hinnangul jääb edasine majanduskasv umbes 2% juurde. Märgatavalt kiirem kasv ei ole praeguse tehnoloogia, tööjõu, arengutaseme ja oskuste juures saavutatav. Seetõttu ootab Eesti Pank lähiajal majanduse mõõdukat jahtumist.

Inflatsiooni turgutab lähitulevikus Hanssoni sõnul palgatõusu surve. Kiire palgakasv on olnud Eesti töövõtja jaoks positiivne, aga tööandjate kasumlikkuse hoidnud surve all ja see hoiab omakorda investeeringuid tagasi.

Palgakasvu taltumist toetavad keskpanga hinnangul majanduskasvu aeglustumine, positiivne rändesaldo ja sotsiaalkindlustuse reformid, mis on tööturule toonud uusi inimesi. Tööjõukulude kasvu toetavad aga palkade alammäära tõstmine hariduses ja tervishoius ning miinimumpalga tõus.

Keskpanga president tõi välja, et tööjõud ja investeeringute rahastamine on koondunud ehitus- ja kinnisvarasektorisse. Seetõttu kasvab sektor palju kiiremini kui majandus tervikuna ja tööturupinged on seal eriti teravad. Välistööjõu sissevool ongi Hanssoni sõnul seotud pigem ehitussektoriga. See sektor kipub tema sõnul olema tsükliline, mis tähendab, et kunagi võib tulla tagasilöök, kui nõudlus väheneb või halveneb ehitus- ja kinnisvaraettevõtete laenumakse võimekus.