Laidvee sõnul on Eesti Raudtee ootus, et firma kinnitatud pikaajaline arengustrateegia jääks jõusse ning kavandatud investeeringute plaan õnnestuks. Samuti, et raudteesektori arenguvajadusi vaadataks tervikuna ning nähtaks selle kui kõige keskkonnasäästlikuma transpordiliigi potentsiaali.
Laidveele näis, et kohtumine kinnitas, et Eesti Raudtee on õigel teel. Lõppeesmärk on siiski kulusid optimeerida, kasu suurendada ning muutuda isemajandavaks tulutoovaks ettevõtteks, lisas ta.
Laidvee märkis, et Eesti Raudtee investeerib 402 miljonit eurot, selle hulgas Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa ühendamise raha, taristu liiklusjuhtimise moderniseerimisse ning ohutusse.
Viimane aeg
"Saime esitleda järgnevate aastate taristu arenguplaane, millega kasvatame kiirusi ja ohutust raudteel. Meie jaoks on oluline koostöös oma heade partneritega kasvatada kauba ning reisijate vooge ning initsieerida uusi projekte, just seetõttu on praegu õige, kui mitte öelda viimane aeg võtta fookusesse raudteesektori jätkusuutlikkus," rääkis Laidvee.
Peale selle arutati Laidvee sõnul Rail Balticu 1435 mm ning Eesti Raudtee 1520 mm rööpmelaiusega taristute koostoimimist ning potentsiaalset sünergiat.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.