Helme: Eesti jäi euroala kohtumisel eriarvamusele

"Vaidlesime kella viieni. Kui algul oli seal kolleege, kes olid samal seisukohal, siis hommikuks jäin ma üksi ja kirja sai, et Eesti jääb eriarvamusele ning otsus langetatakse Ülemkogul," ütles Eesti rahandusminister Martin Helme.

ESMi põhikirja muutmine oli põhimõtteliselt kokku lepitud juba varem ning eelmine valitsus oli sellele ka heakskiidu andnud. Muudatuse tulemusel saab ESM anda laenu pangandusliidu kriisilahendusfondile, kui selle vahendid mingil põhjusel peaksid otsa lõppema.

Küsimus, mis Helme sõnul põhilist vaidlust tekitas, oli see, millise hääletustulemuse abil osutub ESMil võimalikuks pankade rekapitaliseerimiseks laenu anda. "Meie tahtsime, et see oleks alati ühehäälne otsus, ehk et kui maksumaksja raha kuskil kasutusse läheb, siis säiliks Eestil selles vetoõigus. Selline oli ka Eesti parlamendi meile antud mandaat," ütles Helme.

Eri tiivad jäid hommikuni kestnud vaidlusel ikkagi võrdlemisi kaugeks teineteisest. Oli ka osapooli, kes oleksid tahtnud lihthäälteenamust. "Kompromissina saavutatud 85% häälteenamuse kasutamine on tegelikult Saksamaa lahendus – niimoodi säilib Saksamaal vetoõigus, aga väiksemaid liikmesriike see kuidagi ei aita," lisas ta.

Küsimusele, kas ESMi pangandussektori päästemeetme lisamisel on Euroopa finantssektorile positiivne mõju, vastas Helme, et meetmel on plussid – sektor muutub stabiilsemaks. "Aga me oleme igipõlise küsimuse juures, kas pangad võivad üldse pankrotti minna. See võib tekitada ka moraalse riski, kus pankade vastutustunne investorite ees ei ole enam sama, mis see olla võiks," kommenteeris Helme.