Äripäeva mõjukohad avalduvad peamiselt toodetes ja teenustes, kuid mõõdame ka büroopinna CO2 jalajälge. Suurim saaste pärineb konverentside korraldusest ja tehnoloogiakuludest.

- Äripäeva peadirektori asetäitja Toomas Truuverk, Äripäeva peadirektor Igor Rõtov ja Kestlikkusuudiste juht Karmen Laur
- Foto: Andras Kralla
Äripäev on kestlikkusteemadega tegelenud kolm–neli aastat, neist süvitsi viimasel kahel aastal. Kestlikkuse eesmärgid on kirjas ka äristrateegias. “Ettevõtte poolt vaadates on kaks poolt, mis on mõlemad meile olulised. Üks on see, kui kestlikud me ise oleme täna, ja teine pool on see, kuidas me suudame kaasa aidata kõikidel Eesti ettevõtetel kestlikud olla,” ütles Äripäeva peadirektor Igor Rõtov.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Äripäev avas Kestlikkusuudiste teemaveebi. Kellele ja miks? Mida on uuest uudisveebist oodata?
Soolestiku mikrobioomist räägitakse üha enam nii teaduses kui ka apteegipraktikas. Uuringud on näidanud, et seedetraktis elavate mikroorganismide kooslus on seotud normaalse seedimise, organismi üldise heaolu ja immuunsüsteemi regulatsiooniga. Eesti proviisorid on võtnud mikrobioomi toetamisel fookusesse biokile vormis bakterikultuurid.