Üle 100 lennufirma SAS töötaja Norras alustab täna streiki pärast seda, kui ametiühingud neljapäeva südaööks tööandjaga kokkuleppele ei jõudnud, kirjutab Dagens Industri.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Vana investorite nali kõlab, et miljonäriks saamiseks on kindel tee: olla miljardär ja investeerida mõnda lennuliini. Selles naljas on omajagu tõtt, sest lennuaktsiate investorite käsi on tõesti tihti väga halvasti käinud. Kuid on erandeid.
Mina oleksin lasknud SASil pankrotti minna karistuseks kümnendite pikkuse aktsionäride tüssamise ja investorite raha maha laristamise eest. Aga kahjuks leidus neid, kes arvasid, et see lennufirma väärib uut võimalust.
Paljud ettevõtted seisavad silmitsi sama küsimusega: kuidas korraldada nutikamalt tööetappe, mis nõuavad täpsust, järjepidevust ja aega, kuid ei kuulu ettevõtte põhitegevuse hulka? Olgu selleks toodete komplekteerimine, detailide kokkupanek, pakendamine, sorteerimine või muud käelised tööd. SA Hea Hoog aitab ettevõtetel selliseid tööetappe usaldusväärselt korraldada, ühendades praktilise tootmispartnerluse ja sotsiaalse mõju.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.