“Härra Parve, kui kaua te seda nalja siin teete?” küsis Raido Parvelt esimese ülikooliaasta sügisel üks õppejõud, kui Kadrina noormees ligi 40 neiu kõrval ainukese tugevama soo esindajana lasteaiaõpetajaks õppis.
Eva Bronzini (35) jõudis enne pool ilma läbi rännata, kui mõistis, et just fotograafia on see, mille tahab hobist oma karjääriks pöörata. Stuudiofotod aga pole tema rida, Eva puhul on suunad üsna rangelt piiritletud. "Olen toidu-, aia- ja elustiilifotograaf,” nimetas ta.
Pärt Tarvas on muusik, keda minusugune lihtrahvas teab eelkõige tšellokvarteti C-Jam liikmena. Vähem on teada, et ta töötas 25 aastat ERSOs, ja hoopis vähe on temast kuulda kui Viru-Nigula valla muusikakooli direktorist, ometi on juba viis aastat kooli ohjad kõvasti tema pihus olnud.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.