Läti kaalub, kas suurendada riigimetsa raiemahtu, esialgsete hinnangute kohaselt võiks selline otsus tuua riigieelarvesse kuni 100 miljonit eurot aastas.
Ajal, mil peame liikuma Euroopa Liidus kokku lepitud süsinikuneutraalsuse suunas ning Eesti metsadest on saanud hoopis süsiniku õhkupaiskajad, survestab metsasektor metsa samas mahus edasi raiuma.
Kliimaminister Yoko Alender esitas ettepaneku jätta Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) määratav järgmise aasta optimaalne uuendusraie pindala samaks 2024. aastaga.
Saates „Mets ja majandus“ on seekord jutuks Eesti ühe suurema tööstusprojekti areng – VKG plaanitav biotoodete tehas. VKG biotoodete arendusjuhti Lauri Raidi sõnul on projekt jõudnud esimese olulise etapi lõppu.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.