Supeluse tiik supluskohaks ei kõlba

Linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Kerli Kõue selgitas initsiaatoritele, et kui nemad näevad avaliku ujumiskoha rajamist Supeluse tiiki, esineb selle idee elluviimisel lisaks märkimisväärsetele kuludele mitu takistavat probleemkohta.

„Esiteks on Supeluse tiigile LIFE CleanEST projektiga paigaldatud ujuvsaared, mille peale ronida ei tohiks, sest on oht saared rikkuda ja tekitada ka kehavigastusi. Projekt kestab 2029. aastani. Teiseks veepinnale tekkiv püdel hõljum, mis muutub suviti veetemperatuuri tõustes eriti rohkeks ja mille eemaldamine on väga keeruline. Kolmandaks on Supeluse tiigi põhi terves ulatuses taimedega kaetud, mis võivad ujujatele ohtu kujutada. Neljandaks veekogu sügavus: ametliku supluskoha maksimaalne sügavus „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ määruse kohaselt tohib olla kuni 1,8 meetrit. Tiikide rajamise projekti kohaselt on tiigi sügavus kaldale juba väga lähedal 2-2,2 meetrit, lisaks on tiigipõhjas ujujaid ohustavad kivid,“ loetles Kõue.

Lisaks eeltoodule väheneb suveajal Supeluse tiigis veevool ja tavaliselt katkeb ka läbivool, kuna Soolikaoja veetase alaneb. See võib omakorda kaasa tuua nii enterokoki kui kolibakteri vohamise.

„Tellisime juuni alguses Supeluse pargi tiigivee proovi, kui õhu- ja veetemperatuurid ei olnud veel suviselt kõrged, vaid alles kevadiselt karged. Proovi kohaselt vastab hetkel Supeluse tiik nii enterokoki kui kolibakteri piirnormidele,“ selgitas keskkonnaspetsialist.

Kuid avaliku suplusranna vee kvaliteeti tuleb seirata ja proove võtta terve hooaja jooksul (1. juuni – 31.august), alles siis saab Terviseametile esitada taotluse avaliku supluskoha rajamiseks.

„Eelnevale tuginedes ei oleks mõeldav Rakveres Supeluse tiigile avaliku suplusranna rajamine enne kui lõppeb 2029. aastal LIFE CleanEST projekt, kuid oleme seniste tulemuste põhjal näinud ujuvsaarte kasulikkust ning mõistlik oleks saartega Supeluse tiigil jätkata ka pärast projekti lõppu,“ märkis Kõue.

Kohtumisel arutati samuti võimalike alternatiivide üle, nentides, et ka Süstatiigile avaliku supluskoha rajamisega kaasnevad samad probleemid – hõljum, vee sügavus, vetikad ning tiigipõhja kaetus taimedega, lisaks tiiki suunatud sademeveed.

Keskkonnaspetsialisti sõnul pakuvad Rakvere linna veesilmad silmailu ja rahustavat vee vaatamise tunnet, kuid kahjuks ei ole need sobilikud avaliku supluskoha rajamiseks.