Statistika kinnitab: Eesti metsa tagavara on stabiilne, raiemaht veidi languses
Keskkonnaagentuuri värskeima statistilise metsainventuuri (SMI) andmetel ulatub Eesti kasvava metsa tagavara 450 miljoni tihumeetrini ning on püsinud viimastel aastatel stabiilsena. Metsamaa kogupindala on 2,3 miljonit hektarit, millest 2,1 miljonit hektarit on kaetud metsaga ehk puistutega.
Eesti Maaülikooli metsateadlane Reimo Lutter näeb vajadust tuua metsanduses rohkem esile teaduspõhiseid otsuseid ja väärtustada koostööd metsaomanikega. Lutteri sõnul on mets ühiskonnas vastuoluline teema, kuid lahendused saavad sündida ainult siis, kui arvesse võetakse nii ökoloogilisi, majanduslikke kui ka sotsiaalseid väärtusi.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Selle asemel peaks jätkusuutlikust tegevusest välja kasvama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu.
Eesti metsanduse kohanemine kliimamuutustega peaks olema meie metsa- ja kliimapoliitika põhiküsimus, rõhutas Rakveres Loodusressursside aastakonverentsil metsateadlane, akadeemik Veiko Uri.
Autokeskuse sisekliima peab toimima märkamatult. Mugav temperatuur, töökindel jahutus ja energiatõhus küttesüsteem mõjutavad iga päev nii klientide esmamuljet kui ka töötajate heaolu ning hoone kasutuskulusid. Kolm Eesti autokeskust kinnitavad, et erinevate tehniliste lahendustega on võimalik eesmärk saavutada – luua töökindel, nutikalt juhitav ja energiasäästlik sisekliima.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.